Posted on Lisa kommentaar

Soome füsioterapeut: võta jalatsid jalast!

Matti Melanen aka Paljasjalka Fysio on paljasjalgne füsioterapeut Soomes, kes soovitab kõigil rohkem paljajalu liikuda.

Hea lugeja! Sinu ees on Mugavik.ee kõige esimene intervjuu! Leidsime Instagramist Soomes tegutseva füsioterapeudi Matti Melaneni, kes aktiivselt sotsiaalmeedias paljajalu liikumist propageerib.

Mattil on oma füsioteraapiapraksis Paljasjalka Fysio (eesti keeles võiks see kõlada kui “paljasjalgne füsioterapeut” 🙂 ). Matti on sukeldunud paljajalu elamise ja tervete, funktsionaalsete jalgade teemasse pea ees ning nagu ta ise intervjuus ütleb, on selle teema avalikkusele tutvustamise ja inimeste teadvusse jõudmise endale eesmärgiks võtnud.

Intervjuu salvestasime videosilla vahendusel ning võib-olla teeme ühel hetkel terve intervjuu ka kuulatavaks. Hetkel on võimalik kuulata ja vaadata lühivideoklippe kuuel erineval teemal, videod on pikitud intervjuu vahele. Head lugemist!

Brita: Matti, palun kirjelda, milline on Sinu tavaline päev, füsioterapeudina ja ka paljajalujalatsite ja paljajalgse eluviisi fännina?

Matti: Noh, mu tavaline päev algab ärkamisega. Söön hommikust, viin lapsed lasteaeda, ja siis, kui mul on klientidega selleks päevaks kohtumisi kokku lepitud, siis lähen tööle. Kui ei ole kliente, siis, näiteks, ma äsja alustasin kitarrimängu õppimist. Lisaks, liigun ringi, hoolitsen majapidamise eest. Väga tavalised abikaasa ja isa tegemised. Mitte midagi väga põnevat.

Vahva! Sa oled füsioterapeut.

Jah.

Kuidas saab hakata füsioterapeudiks? Kas selleks peab lõpetama ülikooli füsioteraapia erialal?

Ma ei tea, kuidas see Eestis käib, aga Soomes saab füsioteraapiat õppida rakenduskõrgkoolis ehk üks aste ülikoolist madalamas kõrgharidusasutuses. Ei ole vaja läbida bakalaeureuse- ja magistriõppeid, vaid õpe kestab umbes 3,5 aastat.

Kas paljajalujalatsid, minimalistlikud jalatsid, loomulik liikumine (ingl k natural movement), funktsionaalsed jalad, olid samuti osa sinu õpingutest?

Ei, ei, ei. Kõik see tuli hiljem.

Ma ei taha kritiseerida Soome haridussüsteemi, aga vaadates tagasi: kõik, mida ma tean täna ja kasutan oma klientidega – ma ei õppinud seda koolis. Õppimine jätkus pärast kooli lõpetamist.

Kuidas sa jõudsid paljajalujalatsiteni? Kas keegi soovitas neid Sulle?

Noh, ma jõudsin nendeni õpingute ajal. Mind hakkas eriti huvitama fastsia (ehk sidekude, ingl k fascia), lugesin „Anatomy Trains“ raamatut. Kõik see info koos arusaamisega, kuidas keha töötab, oli minu jaoks uus, ma ei õppinud seda koolis. Mind hakkas huvitama loomulik liikumine (ingl k natural movement), jõudsin selleni Ido Portali abil ja siis lugesin Katy Bowman’i raamatut „Move Your DNA. See andis mulle tõuke 180-kraadise pöörde tegemiseks ja muutused endiselt käivad.

Olen näinud, et kasutad sotsiaalmeedias teemaviidet #moveyourdna – mis see tähendab?

Katy Bowman on biomehaanik USAs ja ta räägib palju loomulikust liikumisest. Kuidas meie igapäevaelu ja kuidas me igapäevaselt liigume, mõjutab meie keha. Katy seletab asju väga lihtsalt, nii et kõik saavad aru – ta ei räägi mitte ladina keeles või tehniliste väljenditega, vaid nii, et kõik saavad aru, ja mulle väga meeldib tema lähenemine kogu liikumise teemale.  Niiet ma hakkasin teda ja tema tegemisi aina enam jälgima ja tema kirjutisi lugema. „Move Your DNA“ on vististi tema kõige tuntum raamat, mida ta on kirjutanud, niiet see teemaviide #moveyourDNA tuleb samuti sealt.

Niiet sa lihtsalt jõudsid paljajalujalatsite maailmani läbi õppimise ja töötamise?

Jah, töötasin iseenda kallal ja paljajalujalatsid tulid ilmselt Katy’lt. Pärast „Move Your DNA“ lugemist ostsin ma oma esimesed Vivobarefoot jalatsid.

Kas oled lugenud ka „Jooksjana sündinud“ („Born to Run“, autor Christopher McDougall) raamatut?

Jaa, ma lugesin seda eelmisel aastal (2018). See oli väga hea raamat.

Paljude inimeste jaoks on see raamat, millest kõik alguse saab, aga Sinu jaoks oli esimeseks hoopis Katy Bowmani teos. Paljud avastavad pärast „Jooksjana sündinud“ raamatu lugemist, et „oh, ma pean uuesti jooksma õppima!“.

Jah.

Esimene asi, mida tuleks teha, on võtta jalatsid jalast ära ja hakata oma jalgu tundma õppima.
– Matti Melanen

 

 

Aga Sinu tööst füsioterapeudina – mis on kõige olulisem osa füsioterapeudi tööst?

Ma arvan, et kliendi jaoks on oluline olla kohal ja kuulata, mida neil on öelda. Ja siis pakkuda välja ravi või harjutused.

Mis on kõige levinumad kaebused? Ma tean, et füsioterapeudid tegelevad ka kaela ja käega seotud probleemidega jne, aga rääkides jalgadest – mis on kõige levinum kaebus, mille tõttu inimesed Sinu juurde tulevad? Võib-olla on seal mingid selgrooga seotud mured, mis on alguse saanud hoopis jalgadest?

Noh, mu ettevõtte nimi on Paljasjalka Fysio (eesti keeles võiks see kõlada: paljasjalgne füsioterapeut). Ma muutsin selle nime alles augustis (2019), niiet ma ei ole veel väga palju selle nime all jõudnud töötada. See tähendab, et inimesed ei tule minuni just tingimata jalaprobleemidega. Nad lihtsalt tulevad minu juurde vastuvõtule ja siis vaatame, mis mured neil on. Aga ma arvan, et plantaarfastsiit on kõige levinum jalamure. Või mõni kannaga seotud kaebus. Järgnevad põlved, puusad, alaselg, õlad.

Mis on plantaarfastsiidi põhjuseks?

Sel võib olla palju erinevaid põhjuseid, aga ma arvan, et kõige suurem probleem on, et ei saada aru, kuidas jalad töötavad. Ja sealt edasi ei kasutata jalgu selliselt, nagu nad on loodud.

Kuidas peaks jalgu kasutama, et kasutada neid nii, nagu nad on loodud?

Kuidas? Väga hea küsimus! Hmm, loomulikult, ma arvan…

Sa mõtled, et ilma pehmendusteta ja kontsata ja piirava ninaosata?

Jah, nagu nad on loodud.

See kõlab nii lihtsalt!

Jah. Inimesed alati tahavad teada, mis põhjusel neil valutab. See on väga keeruline küsimus, sest ei ole võimalik öelda, et „see on täpne põhjus, miks „siit“ valutab“. Ja ma arvan, et meid on õpetatud valust mõtlema viisil, et valu põhjus tuleb kohast, kust valutab. Niisiis me ravime seda kohta, kust valutab. Aga tavaliselt ei ole valu põhjus seal. Valu on kõigest sõnum, et midagi on valesti ja siis peab üles leidma, mis on valesti. Et saaksime jaotada keharaskust liikumisel paremini, et mitte panna kogu raskust ühte punkti.

Niiet kui mu puusad valutavad, siis see võib olla põhjustatud minu valest kõnnakust?

Noh, ei ole olemas valet liikumist. On lihtsalt liikumine ja on natuke liiga palju üht või teist asja. Me peame leidma viisi, kuidas tasakaalustada keha.

Pärast seda, kui ma hakkasin Sind Instagramis jälgima, soovitas äpp mulle veel mitmeid teisi füsioterapeute Soomest, kes samuti tegelevad loomuliku liikumise ja paljajalu-, minimalistlike jalatsitega ja funktsionaalsete jalgadega. Kui palju on Soomes füsioterapeute, kes teavad loomulikust liikumisest ja paljajalujalatsitest?

Ma arvan, et neid on päris palju, aga võib-olla mitte väga palju neid, kes seda teemat nii aktiivselt pushivad kui mina. Ma tean võib-olla 3-4 füsioterapeuti veel, kellel on suurem soov sel teemal avalikumalt rääkida ja on ka mõned pediaatrid, kes tegelevad või propageerivad paljajalujalatseid ja paljajalu-elustiili.

Ma tean, et Soome on palju suurem kui Eesti, aga ikkagi ma ei tea mitte kedagi Eestis, kes töötaks füsioterapeudina ja teaks, kuidas propageerida või kuidas tegutseda probleemide korral või kuidas nõustada inimesi paljajalujalatseid kasutama/kasutades. Niiet ma olen väga vaimustuses, et Soomes on füsioterapeute, kes aktiivselt promovad seda ja eriti ka sotsiaalmeedias.

Nagu ma ütlesin, ma usun, et paljajalujalatseid kandvaid füsioterapeute on palju, sest nad leiavad, et see on tervislik nende jalgadele, aga jällegi, minu nn ristiretk on võtta see sõnum ja viia see laiema publikuni. Ja ma tean veel mõnda füsioterapeuti, kellel on juhtumisi samad soovid.

Kas sa oled käinud ka füsioterapeutide konverentsidel või üritustel, kus see teema (paljajalujalatsid, loomulik liikumine vmt) on olnud üleval?

Ei ole. Ei ole olnud ühtegi sellist üritust.. Või võib-olla oli üks.

Footpick on nagu jalgade aeroobika, tehakse harjutusi pallidega ja tugevdatakse jalgu. Neil oli esimene sümpoosium eelmisel kuul (novembris 2019), millel ma ei saanud osaleda. Võib-olla tulevikus.

(…) hülga jalatsid ja istu vähem toolil! Vabasta oma jalad, ole rohkem paljajalu ja kui pead istuma, siis istu põrandal või kükita. Ära istu toolidel või ära vähemalt istu nii pikalt ühekorraga.
– Matti Melanen

 

 

Oled sa välismaal ka erialastel üritustel käinud?

Ei ole välismaal käinud. Ma olen andnud mõned loengud avalikkusele, aga mitte professionaalidele.

Milline on olnud huvi või kuidas on osalejad reageerinud Su loengutele? Kas need inimesed on juba olnud paljajalujalatsitest teadlikud või on osalejad peamiselt kogemata loengule juhtunud?

Hmm… no ma olen teinud töötube, kus ma õpetan inimestele jalgade kohta. On olnud väga erinevaid inimesi: vanu ja noori, heas seisus ja halvas seisus, huvitatud saama oma jalad paremini tööle. Mõned loengud, mis ma olen teinud, on olnud väga kirju kuulajaskonnaga.

Ma hiljuti rääkisin ühe uue paljajalujalatsite tootjaga, kes on mõned korrad käinud oma jalatseid müümas. Ta ütles, et inimesed teavad paljajalujalatsitest, aga probleem seisneb selles, et nad ei tea, kust neid (osta) saab.

Sest isegi kui teadmine on olemas ja Sa ei tea, kust jalatseid saab, siis see on probleem, sest ei ole võimalik teha paremaid valikuid.

Seda on huvitav kuulda, sest tavaliselt inimesed ei tea, mis paljajalujalatsid on… See on minu kogemus.

Või võib-olla olid need lihtsalt need kindlad inimesed, kes tema lauani jõudsid.

Jah. See on väga huvitav mõte igaljuhul.

Kogu liikumise ja paljajalujalatsite teema on olnud Soome meedias sel suvel (2019) ja mitmes suuremas ajalehes. Ma arvan, et see tuleb jälle tagasi igal aastal. On olnud teemasid kükitamisest, on olnud artikleid jalutamisest, jooksmisest ja jalatsitest. Aga kõige suurem probleem on, et jalatsid (ja idee jalatsitest), mida inimestele müüakse, on moodsad, kontsaga ja kitsa ninaosaga. Ja ma arvan, et see mõte jalatsitest peab muutuma ja suured poed, kes müüvad jalatseid, peavad paljajalujalatsid oma valikusse võtma.

Samas on neil üsna keeruline müüa tavalisi ja paljajalujalatseid kõrvuti.

Ma tean.

Jah, see on oluline teema. Ma ei tea, kas Sa oled kuulnud, aga sel kevadel (2019) toimus Saksamaal suurem jalgade ja jalatsitega seotud sündmus (mess, expo, konverents vms), millest Joe Nimble võttis osa koos oma funktsionaalsete jalgade kontseptsiooniga. Sündmuse ajakirjast aga eemaldati Joe Nimble’i väljapaneku kirjeldus, põhjuseks öeldi, et see, mida Joe Nimble propageerib, ei ole teaduslikult tõestatud. Oled sa sellest kuulnud?

Ei ole. Esimest korda kuulen. That sucks.

Nad olid ilmselt ainsad sellel sündmusel, kellel teemaks paljajalu- või funktsionaalsed jalatsid ja olid üllatunud – õigem oleks öelda šokeeritud. Kuidas saab see juhtuda? See on üle mõistuse. Ilmselt nende teema tõeliselt häiris kedagi.

Tõenäoliselt.

Mugavik.ee intervjuu Soome füsioterapeudi Matti Melaneniga. Pildil Matti Instagrami kontolt ekraanikuva - Matti propageerib paljajaluliikumist, sest see on lisaks kõigele muule veel ka mõnus!
Ekraanikuva Matti Instagramist. Pildil on kirjutatud soome keeles: “Käi paljajalu, sest see on mõnus!”

Paljajalu elamisest ja elustiilist – kas sa käid õues paljajalu?

Noh, praegu on talv, niiet mitte eriti. Vahel toon postkastist kirju või viin prügi välja või toon tulehakatist läbi lume paljajalu, aga olin terve suve paljajalu maist septembri lõpuni.

Kas linnas ka?

Jah, igalpool!

Noh, ma elan maal, niiet siin ei ole väga linna, kus jalutada, aga enamuse ajast paljajalu, jah. See oli nüüd teine aasta.

Lahe! Miks sa seda teed?

Mulle meeldib tunda maapinda ja treenida oma jalgu. See on vabaduse tunne. See võib-olla häirib teisi inimesi, aga mind ei huvita.

Kas vigastasid oma jalgu ka sel perioodil, kui käisid peamiselt paljajalu?

Ei.

Ühtki klaasikildu ei jäänud tee peale?

Ei. Võib-olla mõned oksad ja okkad metsas, tammetõrud ja mida iganes veel. Niiet ma olen ikka astunud mõne peale, aga mis siis, lähen edasi. Võib-olla korraks on valus, aga see läheb üle.

Mul on üks väide ja ma tahaksin teada, kas sa nõustud: „Inimesed sünnivad paljajalu, ilma jalatsiteta. Paljajalu elamine ja paljajalujalatsid on kõige loomulikum viis, kuidas me kõik peaksime elama.“

Jah, ma arvan ka nii!

Niiet nõustud.

Jah.

Kas Sul on kogemust, et kuigi see kõlab loogiliselt, et me sünnime siia ilma paljajalu ja kui väiksed lapsed kõndima hakkavad, tundub ebamõistlik panna neile jalga paksu tallaga jalatsid, siis kas inimeste jaoks, kes on juba 20-30-50-80 aastat kandnud paksu tallaga, kõrge kontsaga, kitsa ninaosaga jalatseid, on paljajalujalatsitele üleminek üldse hea mõte?

Noh, minu vaatevinklist, ma arvan küll, et on hea mõte. Kui nad valmis tegema tööd, mida on vaja teha, et tavajalatsitelt paljajalujalatsitele üle minna.

Mis on Sinu arvates see töö, mida peab tegema, kui sa oled 50 või vanem, mida on vaja teha? On sellel mingi vahe, kas sa oled 15-20-aastane või 70-aastane? Mida on vaja üleminekuks teha?

Esimene asi, mida tuleks teha, on võtta jalatsid jalast ära ja hakata oma jalgu tundma õppima. Niiet esimene asi on neid vaadata ja võib-olla neid katsuda ja ringi jalutada. Saada teada, kuidas jalad töötavad ja siis mõelda, kuidas saaks neid paremini kasutada ja tööle panna. Niiet me räägime liikuvusest, tööst ja tugevdamisest ja paljajalu kõndimine on loomulikult üks viis, kuidas seda teha. Ja siis lihtsalt tuleb vaadata ka teiste liikuvusprobleemide peale, et puusad töötaksid ja selg töötaks ja kõik see käib nö samasse paketti.

Paljajalujalatseid kandma hakates tuleb alustada aeglaselt ja lühiajalise kandmisega ning järjest pikendada kandmisperioode.

Kas sa soovitaksid alati enne, kui keegi mõtleb paljajalujalatsitele üleminekust, konsulteerida füsioterapeudiga?

Ma ei ütleks, et see on ilmtingimata vajalik. Kui on mingi suurem probleem, mis muret teeb, või midagi, mis võib paljajalujalatsite kandmise ajal esile kerkida, siis võib-olla on see hea võimalus lasta end kontrollida. Isegi kui probleeme esineb üleminekul, siis on väga lihtne süüdistada jalatseid ja mitte protsessi, milleks tegelikult ei oldud piisavalt valmis. Nagu ma ütlesin eespool, ei ole valet liikumist, me lihtsalt ei ole ette valmistatud selleks, mida me teeme. Niiet on vaja võtta rohkem aega, et nö põhja üles laduda ja sealt edasi minna.

Ettevalmistus on hea märge. Mida on vaja ette valmistada?

Hmm, no kui mõelda jalutamise peale ja sealt edasi jooksmise peale, siis asjad, milleks on vaja valmis olla, jalad peavad olema „krapsakad“ (ingl k nimble) ja varbad peavad olema võimelised „välja sirutuma“ (spread out) keharaskuse all.

Kui jalatsitel on kitsas ninaosa, siis see teeb ju nagu vastupidist. Varbad küll tahavad välja sirutuda keharaskuse all, aga kitsas ninaosa ei võimalda seda. Niiet vaja on kõik luud-kondid saada liikuma, liigesed liikuma, puusad liikuma – ma arvan, et need on kõige olulisemad asjad, mida on vaja, et paljajalujalatsitele üleminekut teha. See kõik aitab kaasa ka paremale jalutamisviisile.

Esimese asjana tuleks vabastada oma jalad jalatsitest, olla rohkem paljajalu ja võib-olla teha jalgadega ka mingeid harjutusi?

Jah, see on üks viis, kuidas seda teha. Harjutused on nagu ekstra – kiirendab protsessi.

The Foot Collective’il on väga lihtne viis seletamiseks. Et võib jagada kolmeks osaks: esimene osa on kaitsmine, teine on parandamine ja kolmas osa on arenemine.

Tahame kaitsta end rumaluse eest ja asjade eest, mis mõjutavad meid negatiivselt. Niiet hülga jalatsid ja istu vähem toolil! Vabasta oma jalad, ole rohkem paljajalu ja kui pead istuma, siis istu põrandal või kükita. Ära istu toolidel või ära vähemalt istu nii pikalt ühekorraga.

Teine osa on parandamise osa – leia üles liikuvus- ja kontrolliprobleemid oma kehas ja tegele sellega. Niiet see on see nö harjutuste osa: kas see on siis liikuvusteemad või treenimine vmt, treeni seda osa, mis ei tööta.

Ja siis, kui Sul on „masin“, mis töötab nagu ta on mõeldud, siis sa võid areneda ja vaadata edasi, mida sa tahad teha.

Aga kõige esimese asjana on oluline, et saame aru, mida moodsad ehk tänapäeva jalatsid meie jalgadega teevad ja mida kõik see istumine teeb meie puusadele ja alaseljale. Ja mida see kõik teeb meie kõndimisele ja jooksmisele.

Meie liikumisele.

Jah, suuremas pildis liikumisele.

Minu jaoks on see ka olnud pikem teekond, kui ma esialgu arvasin. Tundub, et mõningatele inimestele on üleminek väga lihtne, nad teevad ülemineku paksu tallaga jalatsitelt 3-millimeetrise tallaga paljajalujalatsitele ja neil ei ole mingeid probleeme. Nende aju lihtsalt kohandab nende kõnnaku ja neil ei ole probleeme. Aga minu jaoks see ei olnud nii lihtne, iga kord kui ma vahetasin jalatseid (nt talvejalatsite tald on paksem ja nad on kindlamalt jala ümber kui suvesandaalid või baleriinad), siis ma pidin uuesti kõndima õppima. Pidin alati mõtlema, et „nüüd nende jalatsitega pean enda kõnnakut kontrollima“. Vastasel juhul mul lihtsalt valutaks kuskilt. See oli tõesti pikem protsess, kui ma endale algselt ette kujutasin. Kuigi ma olin ka teinud harjutusi oma jalgadega, nii palju kui ise oskasin. Tõsi ta on, et ei oskagi ühegi füsioterapeudi poole pöörduda, kellelt nõu küsida.

Jah, ja isegi kui sinna lähed (füsioterapeudi juurde), siis ta ei pruugigi seda Sulle üldse soovitada.

Jah, üsna tõenäoliselt nad ütlevad, et need on halvad jalatsid.

Just.

Kuigi ma ütleks, et ei ole võimalik enam tagasi minna tavajalatsitele, sest nad on lihtsalt liiga kitsad isegi minu mitte laiade jalgade jaoks. Uskumatu, mida kõike võib avastada.

Sa ütlesid, et tavajalatsid teevad meie jalgadele karuteene. Inimeste jalgu vaadates selgub, et väga paljudel on jalaprobleeme, ma ei tea küll kindlaid protsente välja öelda, aga siiski väga paljudel. Seis on isegi selline, et inimesed ei tea, et neil on jalaprobleemid, vaid arvavad, et see on normaalne, et jalad päeva lõpus valutavad.

Mis on nn tavajalatsite kõige suurem mõju meie kehale?

See on suur küsimus. Hmm.. See viib meid tagasi sinna, et milline on meie liikumine (kui palju liigume ja kui mitmekesiselt). Ja kuidas meie jalad liiguvad, kui me neid kasutame.

Mul on üks metafoor. Mis on mesilase töö/ülesanne?

Olen seda küsinud paljudel kordadel oma loengutes ja töötubades ja kõige levinum vastus on, et mesilased tolmeldavad lilli ja see on ka tõsi. Kui küsida mesilaselt otse, et mis on tema töö, siis üsna tõenäoline on, et mesilane ei arva ega tea midagi tolmeldamisest, ta lihtsalt otsib ja korjab toitu endale ja oma kolooniale, et kogu koloonia elus püsiks. Tolmeldamine on lihtsalt nagu kõrvalsaadus mesilase elust.

Mesilane sirutab ja lehvitab oma tiibu, tekitab staatilist elektrit, mis ajab tema kasuka kohevile, millesse omakorda jääb kinni õietolm ja siis mesilane lendab õielt õiele ja tolmeldab kogemata lilli! Kuigi ta lihtsalt kogub eluspüsimiseks süüa endale ja kolooniale. Suured asjad juhtuvad, sest mesilane on lihtsalt mesilane ja teeb oma tööd mesilasena.

Seda sama ideed saab kanda üle meie jalgadele. Me mõtleme liikumisest kui millestki, mida me teeme, aga liikumine on ka tegelikult miski, mis meiega juhtub. Meil on võimalus valida, kas me laseme sel juhtuda või kontrollime liikumist ja hoidume sellest.

Kui teed ühe sammu ja paned oma jala maha, siis varbad lähevad laiali ja käiku läheb pronatsioon (looduslik amortisaator) ja teised asjad juhtuvad, ainult selle pärast, et jalg puudutab maapinda.

See ei ole midagi sellist, mida saab teha lihastega. See kõik lihtsalt peab juhtuma ja me peame lubama sel juhtuda, sest gravitatsioon ja maa vastupanujõud saavad kokku liigestes ja kogu süsteem peab toimida saama.

Ja kui nüüd paned jalga tavalise moodsa jalatsi, millel on konts ja jäik tald ja kitsas ninaosa, siis see hoiab väga hõlpsalt ära terve sündmuste ahela. Keha õpib ja tunneb ära, kuidas teda kasutatakse, niiet kui mingid nn sündmused hakkavad ära jääma, siis keha lõpetab nende toimumise üldse ära – pole ju vaja! Terve keha jääb kangemaks ega luba enam nendel liigutustel toimuda. See on täiesti tavaline kohanemisprotsess, meie kehad ongi loodud kohanema muudatustega. Ja siis see kõik mõjutab meie liikumist ja meie psühholoogiat jne.

Seda kõike saab tagasi keerata, kui muuta keskkonda ja muuta jalatseid, milles ei ole enam piiranguid ja kogu keha kui süsteem saab jälle keerata otsa ringi ning liikuda tagasi toimimise suunas. Kuna pärast muudatuste tegemist ei ole enam piiranguid, siis erinevad liikumised on sunnitud juhtuma ja kui seda praktiseerida koos liikuvusharjutustega ja millega iganes, siis see lubab kogu süsteemil nö uuesti avaneda. Keha hakkab jälle kohanema uue olukorraga.

Inimesed ütlevad: „oh, ma olen liiga vana“ või „ma ei saa enam neid asju teha vanuse tõttu“. Aga pigem on asi selles, kuidas nad neid asju (liikumist, tõstmist, kükitamist, kogu keha kasutamist igapäevaselt) ei olegi teinud ega lubanud juhtuda ja see pärsibki nende liikuvust ja liikumise lihtsust.

Milline metafoor!

(…) kui nüüd paned jalga tavalise moodsa jalatsi, millel on konts ja jäik tald ja kitsas ninaosa, siis see hoiab väga hõlpsalt ära terve sündmuste ahela.
– Matti Melanen

 

 

Niiet kui Su jalad on olnud piiratud 70 aastat…

Või vähem..

Jah, või vähem. Mu mõte on, et 70-aastaselt on liikumisest saanud harjumus, mis on omane ka ilma jalatsiteta liikumisel. On üsna tõenäoline, et selles vanuses on jalgadega probleeme: hallux valgus, plantaarfastsiit vms. Kas on võimalik selles vanuses minna tagasi, lasta oma keha ja jalad piirangutest vabaks ja kanda paljajalujalatseid?

Ma arvan, et (paljajalu)jalatseid võiks vaadata kui vahendit, millega tõsta oma keha liikumistase järgmisele tasandile, sest need võimaldavad kasutada keha teistsugusel viisil. Ja kui läbida kogu protsess, siis tuleks kasutada edasi neid jalatseid ehk vahendit, mis tõi parenemise. Küsimus, kas seda peaks tegema, on järjekordselt hea küsimus.

(Seda peaks tegema, ) kui inimesed leiavad väärtust selles, et loomuliku elustiili suunas liikudes muutub nende keha nii seest kui väljast. Ainult siis on sellel mõtet, kui nad leiavad, et see on väärt seda ja teeb neile head. Ma arvan, et see on kõige olulisem asi, mille peab igaüks enda jaoks välja selgitama ja sellest edasi liikuma.

Ja see on suur (probleem ei ole õige sõna, aga) teema, mille juured ulatuvad meie kultuuri ja ühiskonna normide ja ideede ja mõteteni, mida on vaja muuta.

Kuna keha kohaneb ja muudab end vastavalt sellele, kuidas teda kasutatakse, siis kõik põhineb kogemusel. Kogeme elu ja selle raskust oma liikumisviisidega. Niiet kui tahad muuta keha, siis pead muutma seda, kuidas liigud, et keha kogeks erinevaid liikumisi.

Lääne elustiilis, ühiskonnas ja kultuuris elamine on aktsepteeritav ainult siis, kui käid samal kitsal rajal, mida ühiskonnas õigeks peetakse. Paljud asjad, mida ma soovitan inimestel teha, nagu loomulik liikumine näiteks, ei mahu sellele kitsale rajale, mida ühiskond aktsepteerib. Ideed loomulikust eluviisist on võimalik jagada ainult läbi eluliste näidete, elades nii, nagu mina, ilma jalatsiteta, kükitades vms. Nii saab anda edasi sõnumit, et nii on päriselt võimalik elada! Saan aeg-ajalt imelikke pilke, aga ma ei lase end sellest häirida. Kui inimesi huvitab teema, siis ma olen alati valmis vastama küsimustele ja jagama oma ideid. Siis on nende kord võtta see mõttelaad, proovida ja kogeda ning vastavalt nendele muutustele, mida see endaga kaasa toob, teha edasisi otsuseid.

Paljud, kes on enda jaoks paljajalujalatsid avastanud, ütlevad, et kui esimesi kordi nägi kellelgi paljajalujalatseid jalas, siis hõiskas, et „Oh, mis lestad need veel on? Mina küll midagi sellist kunagi endale jalga ei pane!“ Aga siiski, proovis ja enam tagasiteed ei ole. Oleme lihtsalt harjunud raketikujuliste jalatsitega ega tunne ära, et meie jalad tegelikult ongi pigem rohkem nagu pardilestad, mitte raketid. Ühiskonnas kehtivad normid piiravad meid.

Jalatsitööstust ärgitab tagant mood, aga mood ei ole eriti funktsionaalne.

Mida sa arvad ortopeediliste sisetaldade kasutamisest paljajalujalatsites?

Ma ei näe sellel mõtet.

Ka üleminekufaasis mitte?

Hmm, ma arvan, et ortopeedilistel sisetaldadel on mõtet siis, kui on olnud vigastus, või olles parasjagu kimpus mõne akuutse jalaprobleemiga. Aga kui kasutada sisetaldu, et tõsta üles jalavõlvi, siis seda ei peaks tegema. Esiteks, jalavõlv on vedru, see peab saama liikuda üles ja alla ning selleks, et seda liigutada, peab (lihastes) olema piisavalt jõudu, et seda vedru kontrollida.

Kui tõsta madala võlviga lampjala võlvi sisetalla abil, siis lihtsalt parandad jala esteetikat ja võib-olla aitab see joonde panna veel mõned teised lülid selles ketis, aga nii ei tegele põhiprobleemiga, milleks on võimetus kontrollida jalavõlvi. Jalavõlvi üle on võimalik kontrolli saavutada läbi praktika ja töö.

Niiet kui inimene on harjunud juba aastaid kasutama ortopeedilisi sisetaldu tavajalatsites, siis nüüd, paljajalujalatsitele üle minnes, peaks ta alustama jalgade harjutustega, et lihaseid tugevdada. Ja siis jätkata lühiajaliste paljajalujalatsite kandmisega, jättes sisetallad täielikult välja?

Jah, nagu ma ütlesin, kogu teema käib ümber keha ja jalgade ja süsteemi tundmaõppimise.

Alustama peaks siis oma jalgade tundmaõppimisest…

Kõigepealt võta jalatsid jalast ära, veeda aega paljajalu, koge oma jalgu. Ja juba ainuüksi sellega saab palju asju ära teha. Võtta ükskõik milline veendumus nui neljaks omaks ei ole kunagi hea mõte. Mitte ka muidugi väga halb, aga sellel pole nii palju eeliseid, võrrelduna sellega, kui alustada väiksemalt, võtta aega ja baas tasapisi üles ehitada.

Nagu ma ütlesin enne, siis võta jalatsid ära, ole paljajalu, jaluta, ja kui tahad proovida jooksmist, siis tee seda, aga kasuta oma jalgu, mitte jalgu jalatsites. Jalad on need, mis jalutavad ja jooksevad, mitte jalatsid. Ja paljajalujalatsid võimaldavad jalgadel tööd teha, aga samas on jalatsitega maapinna- ja kehatunnetus hoopis teistsugune kui täiesti paljajalu. Niiet alustaks sellest.

Kui Su kliendil on trauma või vigastus, siis sa ei soovita talle ortopeedilisi sisetaldu?

Enamus kliente, kes minuni jõuavad, ei ole oma vigastusega akuutses faasis, vaid neil on kroonilised probleemid ja valud. Selles olukorras me vabastame jala ja hakkame jalgu tugevdama. Ja üks põhjus on ka, et ma ei ole ka läbinud mingit koolitust sisetaldade osas, seega ma ei oska ka neid soovitada kellelegi.

Kui kunagi koidab päev, mil ma näen inimest, kes neist võiks kasu saada, siis ma suunan ta nende inimeste juurde, kes teavad kõike ortopeedilistest sisetaldadest. Aga seda pole veel juhtunud.

Ei teagi nüüd, kas Sul on vedanud või mitte!

Võib-olla! Aga ikkagi, kui selline juhtum peaks ette tulema, siis selgitustöö tuleb ikka teha: kuidas jalad töötavad ja võtta läbi mõned liikumise, liikuvuse ja jalgade tugevdamise aspektid. Kui see annab kliendile positiivse tulemuse, siis võib-olla ta ei vajagi neid sisetaldu, samas kui mõni teine võib vajada.

Lõpuks sõltub kõik sellest, kas inimene on valmis tegema tööd.

Muidugi. Ja siin sõltub kõik sellest, kas on infot ja teadmisi. Kui ei ole infot ja kui ei tea, kuidas asjad (jalad 😉 ) töötavad, siis ei saa ka teha parimaid võimalikke otsuseid.

Niiet see on suuresti inimeste õpetamine ja inimestes arusaamise saavutamine. Liikumisel ja kogemustel on ka selles infotulvas suur roll. Põhiline on, et peab tundma, mitte ainult teadma. Kogemine viib meid kaugemale kui puhas tarkus.

Absoluutselt.

Tänaseks on väga palju erinevaid paljajalujalatsibrände tekkinud, mulle tundub, et see on eksponentsiaalselt kasvanud. Nii palju brände, sobilikud erinevateks puhkudeks ja erinevatele jalgadele. Mitte kõik paljajalujalatsid ei sobi kõikidele inimestele. Kas Sul on oma lemmikpaljajalujalatsibränd?

Noh, mul on päris mitu paari. Esimene paljajalujalatsipaar oli Vivobarefoot ja mul on veel mõned Vivobarefooti jalatsid. Ja mul on üks paar Lems Boulder Boots matkasaapaid.

Neil on paksem tald kui Vivodel.

Jah, kuid siiski painduvad. Kasutan neid talvel. Just sain ühe paari leguanosid. Olen ühenduses leguano Soome edasimüüjaga ja sealt võib veel miskit koostööd tulla. Ja mul on ka mõned Feelmaxi jalatsid. Ja veel üks paar Be Lenkasid. Pole veel olnud mahti neid proovida, sain nad sügisel, nüüd on talv ja need on pigem suvejalatsid. Niiet ootan suve.

Kas Sul on mingeid suuremaid unistusi, kuhu tahad jõuda? Kuidas tahaksid jagada paljajalu olemise eeliseid ja teadmisi?

Hea küsimus. Noh, ma võtan hetkel osa The Foot Collective’i Foot Nerd programmist, see tähendab – õpin. Programm on vist küll ümber nimetatud Health Nerd programmiks, aga kui ma selle läbitud saan, siis võib-olla saan avada TFC Soome haru. See oleks üks viis, kuidas enda tegemisi edasi arendada ja loomulikult jätkata seda, mida ma juba täna teen.

Jagada teadmisi klientidega.

Saada neid uusi asju proovima.

Millest soovitab Matti alustada, kui on huvi loomuliku liikumise maailmaga lähemalt tutvuda?

Raamatusoovitused:

Lühidokumentaal: „Lorena, Light-Footed Woman“ – Netflixi dokumentaal tarahumara indiaanlastest, kes elavad Mehhikos. Lorena on 22-aastane neiu, kes jookseb ultramaratone.

Inimene, kelle tegemistega näiteks Youtube’is tutvuda: Ido Portal

Podcast: TFC Audio Project, Health Conversations Ep. 12 – Tony Riddle

Matti tegemistega saab kursis olla:

Instagramis @paljasjalkafysio
Facebookis: fb.com/paljasjalkafysio
Koduleht: www.paljasjalkafysio.fi

Kui loetud intervjuu ja kuulatud-vaadatud klipid pakkusid Sulle emotsioone ja uusi avastusi, jaga neid ka meiega allolevas kommentaariumis! 🙌 Oleme väga tänulikud nii positiivse kui kriitilise ja parendusettepanekutega tagasiside eest. Kui Sul on ettepanekuid, keda järgmisena intervjueerida, siis vihjed on oodatud meilile info@mugavik.ee või Facebooki sõnumina 😉

Lahtiütlus: kõik selles intervjuus antud soovitused ja nõuanded on inimeste isiklik arvamus, mille rakendamise tagajärgede eest Mugavik.ee ei vastuta. Iga inimene teeb oma terviseotsused ise, võttes arvesse oma tervislikku seisundit, kehalisi võimeid ja võttes oma otsuste ja võimalike tagajärgede eest vastutuse enda peale.

Kommentaarid