Enne poodi lapsele jalatseid ostma tormamist on hea mõte teha natuke eeltööd, et esimeste jalatsite valimine oleks edukas ja rahul oleks nii laps kui lapsevanem. Loe lähemalt, kuidas valida lapsele esimesi jalatseid, milles on tõeline rõõm esimesi samme harjutada!

Las laps harjutab iseseisvat kõndimist 3-4 nädalat

Kui toas on tuttav sile põrand, siis õues on lilli, kive, muda, sopalompe, lund, muru ja palju muud, mis lähedalt vaadates on palju põnevam. Seetõttu võib juhtuda, et toas vabalt kõndiv laps hakkab õue minnes hoopis roomama 🙂

Külmemal hooajal on lapsel paks kombe seljas, mis arusaadavalt takistab väikese inimese liikumist. Sellisel juhul võib laps üldse eelistada õues ühe koha peal seista või istuda, mitte hangedes mütata.

Klientidelt saadud info põhjal kasvavad lapse jalad pikkusesse 1-1,5cm just esimese iseseisva kõndimise kuu jooksul. Seega tasub esimeste jalatsite ostuga venitada nii kaua, kui vähegi kannatab. Nii väldid olukorda, kus õue minnes esimesed jalatsid juba väikeseks on jäänud.

Kui laps on toas (ja soojal ajal ka paljajalu õues) juba 3-4 nädalat kõndinud, võiks hakata esimesi jalatseid valima. Enne seda piirduda külmemal hooajal erinevate kapukatega (Reima, Stonz, Liliputi) või villaste sokkide ja Playshoes katete komboga (vaata siit hetkel laos olevat valikut).

Alusta jalgade mõõtmisest

Jalatsid tuleks lapsele valida alati mõõtude alusel. Kui panna lapsele jalatsid jalga ja pöidlaga varbaid katsuda, siis tõmbavad lapsed tavaliselt varbad kõveraks ja vanemale jääb mulje parajast varust varvaste ees, mida tegelikult seal ei ole. Samuti ei ole proovides lihtne hinnata, kas jalats ka laiuse poolest lapsele sobib. Tõde on ka see, et enamus lapsi ei saa ise aru ega oska väljendada, kas jalatsid on väiksed.

Seepärast tuleks regulaarselt laste jalgu mõõta.

Jalgade mõõtmiseks aseta laps seistes paberilehele ning joonista vertikaalse hariliku pliiatsiga lapse jalajälg paberile. Mida väiksem laps, seda keerulisem on joonistamine. Seetõttu tasub teha kohe mitu joonistamiskatset ning mõõta:

pikkus kanna keskkohast pikima varbani
laius varbakontide suunal

Kirjuta mõõdud joonistuse juurde koos kuupäevaga ning tee sellest telefoniga pilti – nii on alati mõõdud kaasas.

Kas kitsas, keskmine või lai jalg?

Selle teadmine lihtsustab sobivate jalatsite valimist – õigemini, erinevate jalatsitootjate vahel orienteerumist. Paljude jalatsimudelite juurde oleme kirjutanud, kas need sobivad pigem keskmisele, laiale või kitsale jalale. Seega saate endale kohe panna kõrva taha, milliste tootjate jalatsid kõige suurema tõenäosusega lapsele sobivad.

Järgneva tabeli kasutamiseks tuleb võtta lapse jala mõõdud ning jagada pikkus laiusega.

Näiteks, kui lapse jalg on 13,1cm pikk ja 6,2cm lai, siis 13/6,2=2,11. Tabelist leiame, et tegu on keskmisest laiema jalaga.

Siiski tasub meeles pidada, et ajapikku laste jalad muutuvad, eriti aga esimese kõndimise aasta jooksul võib kitsast jalast saada lai või vastupidi 🙂

Kuidas siis valida lapsele esimesi jalatseid?

Kõikide meie e-poes olevate jalatsite mõõdud leiab toodete kirjeldustest.

Lapse jalale võiks jalatsi sees jääda pikkusesse ruumi 1-1,5cm. Kui laps on käinud vähem kui 3-6 kuud, võtta varu pigem 1cm ringis. Kui on tegu juba kogenuma kõndijaga, jätta varu rohkem, aga mitte rohkem kui 1,5cm.

Laiusesse tuleks ruumi jätta minimaalselt 2-3mm. Suvejalatsitel, mis on venivamast materjalist (tekstiilist tossud, pehmest nahast rihmikud/sussid), võib laiuse varu olla vähem, sest materjal võtab jalakuju. Talvisematel jalatsitel, mis on tugevast nahast, kummist, vormitud ja tihti ka paksu voodriga, võiks jätta 3-5mm laiuse varu.

Paljude jalatsite juures on e-poes kirjas, kas need sobivad pigem madalamale või kõrgemale jalale. See, kas lapse jalad on kõrgemad või madalamad, on subjektiivne hinnang, mis saab kinnitust jalatseid proovides. Kui proovite erinevaid (ka tava-)jalatseid ja kipub olema nii, et need jalga ei mahu, siis on tegu kõrgema jalaga. Kui aga peab jalatsitel krõpsud maksimaalselt kinni pingutama, on tegu madalama jalaga.