Esimene asi, mida tuleks teha, on võtta jalatsid jalast ära ja hakata oma jalgu tundma õppima. … Saada teada, kuidas jalad töötavad ja siis mõelda, kuidas saaks neid paremini kasutada ja tööle panna.
Matti Melanen

Mattil on oma füsioteraapiapraksis Paljasjalka Fysio (eesti keeles võiks see kõlada kui “paljasjalgne füsioterapeut” ). Matti on sukeldunud paljajalu elamise ja tervete, funktsionaalsete jalgade teemasse pea ees ning nagu ta ise intervjuus ütleb, on selle teema avalikkusele tutvustamise ja inimeste teadvusse jõudmise endale eesmärgiks võtnud.

Intervjuu salvestasime videosilla vahendusel ning võib-olla teeme ühel hetkel terve intervjuu ka kuulatavaks. Hetkel on võimalik kuulata ja vaadata lühivideoklippe kuuel erineval teemal, videod on pikitud intervjuu vahele. Head lugemist!

Paljajalu elamisest ja elustiilist – kas sa käid õues paljajalu?

Noh, praegu on talv, niiet mitte eriti. Vahel toon postkastist kirju või viin prügi välja või toon tulehakatist läbi lume paljajalu, aga olin terve suve paljajalu maist septembri lõpuni.

Kas linnas ka?

Jah, igalpool!

Noh, ma elan maal, niiet siin ei ole väga linna, kus jalutada, aga enamuse ajast paljajalu, jah. See oli nüüd teine aasta.

Lahe! Miks sa seda teed?

Mulle meeldib tunda maapinda ja treenida oma jalgu. See on vabaduse tunne. See võib-olla häirib teisi inimesi, aga mind ei huvita.

Kas vigastasid oma jalgu ka sel perioodil, kui käisid peamiselt paljajalu?

Ei.

Ühtki klaasikildu ei jäänud tee peale?

Ei. Võib-olla mõned oksad ja okkad metsas, tammetõrud ja mida iganes veel. Niiet ma olen ikka astunud mõne peale, aga mis siis, lähen edasi. Võib-olla korraks on valus, aga see läheb üle.

Mul on üks väide ja ma tahaksin teada, kas sa nõustud: „Inimesed sünnivad paljajalu, ilma jalatsiteta. Paljajalu elamine ja paljajalujalatsid on kõige loomulikum viis, kuidas me kõik peaksime elama.“

Jah, ma arvan ka nii!

Niiet nõustud.

Jah.

Kas Sul on kogemust, et kuigi see kõlab loogiliselt, et me sünnime siia ilma paljajalu ja kui väiksed lapsed kõndima hakkavad, tundub ebamõistlik panna neile jalga paksu tallaga jalatsid, siis kas inimeste jaoks, kes on juba 20-30-50-80 aastat kandnud paksu tallaga, kõrge kontsaga, kitsa ninaosaga jalatseid, on paljajalujalatsitele üleminek üldse hea mõte?

Noh, minu vaatevinklist, ma arvan küll, et on hea mõte. Kui nad valmis tegema tööd, mida on vaja teha, et tavajalatsitelt paljajalujalatsitele üle minna.

Mis on Sinu arvates see töö, mida peab tegema, kui sa oled 50 või vanem, mida on vaja teha? On sellel mingi vahe, kas sa oled 15-20-aastane või 70-aastane? Mida on vaja üleminekuks teha?

Esimene asi, mida tuleks teha, on võtta jalatsid jalast ära ja hakata oma jalgu tundma õppima. Niiet esimene asi on neid vaadata ja võib-olla neid katsuda ja ringi jalutada. Saada teada, kuidas jalad töötavad ja siis mõelda, kuidas saaks neid paremini kasutada ja tööle panna. Niiet me räägime liikuvusest, tööst ja tugevdamisest ja paljajalu kõndimine on loomulikult üks viis, kuidas seda teha. Ja siis lihtsalt tuleb vaadata ka teiste liikuvusprobleemide peale, et puusad töötaksid ja selg töötaks ja kõik see käib nö samasse paketti.

Paljajalujalatseid kandma hakates tuleb alustada aeglaselt ja lühiajalise kandmisega ning järjest pikendada kandmisperioode.

Kas sa soovitaksid alati enne, kui keegi mõtleb paljajalujalatsitele üleminekust, konsulteerida füsioterapeudiga?

Ma ei ütleks, et see on ilmtingimata vajalik. Kui on mingi suurem probleem, mis muret teeb, või midagi, mis võib paljajalujalatsite kandmise ajal esile kerkida, siis võib-olla on see hea võimalus lasta end kontrollida. Isegi kui probleeme esineb üleminekul, siis on väga lihtne süüdistada jalatseid ja mitte protsessi, milleks tegelikult ei oldud piisavalt valmis. Nagu ma ütlesin eespool, ei ole valet liikumist, me lihtsalt ei ole ette valmistatud selleks, mida me teeme. Niiet on vaja võtta rohkem aega, et nö põhja üles laduda ja sealt edasi minna.

Ettevalmistus on hea märge. Mida on vaja ette valmistada?

Hmm, no kui mõelda jalutamise peale ja sealt edasi jooksmise peale, siis asjad, milleks on vaja valmis olla, jalad peavad olema „krapsakad“ (ingl k nimble) ja varbad peavad olema võimelised „välja sirutuma“ (spread out) keharaskuse all.

Kui jalatsitel on kitsas ninaosa, siis see teeb ju nagu vastupidist. Varbad küll tahavad välja sirutuda keharaskuse all, aga kitsas ninaosa ei võimalda seda. Niiet vaja on kõik luud-kondid saada liikuma, liigesed liikuma, puusad liikuma – ma arvan, et need on kõige olulisemad asjad, mida on vaja, et paljajalujalatsitele üleminekut teha. See kõik aitab kaasa ka paremale jalutamisviisile.

Esimese asjana tuleks vabastada oma jalad jalatsitest, olla rohkem paljajalu ja võib-olla teha jalgadega ka mingeid harjutusi?

Jah, see on üks viis, kuidas seda teha. Harjutused on nagu ekstra – kiirendab protsessi.

The Foot Collective’il on väga lihtne viis seletamiseks. Et võib jagada kolmeks osaks: esimene osa on kaitsmine, teine on parandamine ja kolmas osa on arenemine.

Tahame kaitsta end rumaluse eest ja asjade eest, mis mõjutavad meid negatiivselt. Niiet hülga jalatsid ja istu vähem toolil! Vabasta oma jalad, ole rohkem paljajalu ja kui pead istuma, siis istu põrandal või kükita. Ära istu toolidel või ära vähemalt istu nii pikalt ühekorraga.

Teine osa on parandamise osa – leia üles liikuvus- ja kontrolliprobleemid oma kehas ja tegele sellega. Niiet see on see nö harjutuste osa: kas see on siis liikuvusteemad või treenimine vmt, treeni seda osa, mis ei tööta.

Ja siis, kui Sul on „masin“, mis töötab nagu ta on mõeldud, siis sa võid areneda ja vaadata edasi, mida sa tahad teha.

Aga kõige esimese asjana on oluline, et saame aru, mida moodsad ehk tänapäeva jalatsid meie jalgadega teevad ja mida kõik see istumine teeb meie puusadele ja alaseljale. Ja mida see kõik teeb meie kõndimisele ja jooksmisele.

Meie liikumisele.

Jah, suuremas pildis liikumisele.

Minu jaoks on see ka olnud pikem teekond, kui ma esialgu arvasin. Tundub, et mõningatele inimestele on üleminek väga lihtne, nad teevad ülemineku paksu tallaga jalatsitelt 3-millimeetrise tallaga paljajalujalatsitele ja neil ei ole mingeid probleeme. Nende aju lihtsalt kohandab nende kõnnaku ja neil ei ole probleeme. Aga minu jaoks see ei olnud nii lihtne, iga kord kui ma vahetasin jalatseid (nt talvejalatsite tald on paksem ja nad on kindlamalt jala ümber kui suvesandaalid või baleriinad), siis ma pidin uuesti kõndima õppima. Pidin alati mõtlema, et „nüüd nende jalatsitega pean enda kõnnakut kontrollima“. Vastasel juhul mul lihtsalt valutaks kuskilt. See oli tõesti pikem protsess, kui ma endale algselt ette kujutasin. Kuigi ma olin ka teinud harjutusi oma jalgadega, nii palju kui ise oskasin. Tõsi ta on, et ei oskagi ühegi füsioterapeudi poole pöörduda, kellelt nõu küsida.

Jah, ja isegi kui sinna lähed (füsioterapeudi juurde), siis ta ei pruugigi seda Sulle üldse soovitada.

Jah, üsna tõenäoliselt nad ütlevad, et need on halvad jalatsid.

Just.

Kuigi ma ütleks, et ei ole võimalik enam tagasi minna tavajalatsitele, sest nad on lihtsalt liiga kitsad isegi minu mitte laiade jalgade jaoks. Uskumatu, mida kõike võib avastada.

Kui soovid lugeda intervjuud Matti’ga algusest, siis vajuta SIIA, et lugeda esimest osa ja SIIA, et lugeda teist osa. Kui aga soovid lugeda järgmist osa sellest intervjuust, kus Matti räägib ühe kõneka metafoori abil, kuidas tavajalatsid meie jalgadele karuteene teevad, siis vajuta siia.

Matti tegemistega saab kursis olla:

Instagramis @paljasjalkafysio

Facebookis: fb.com/paljasjalkafysio

Koduleht: www.paljasjalkafysio.fi

Kui loetud intervjuu ja kuulatud-vaadatud klipid pakkusid Sulle emotsioone ja uusi avastusi, jaga neid ka meiega allolevas kommentaariumis! Oleme väga tänulikud nii positiivse kui kriitilise ja parendusettepanekutega tagasiside eest. Kui Sul on ettepanekuid, keda järgmisena intervjueerida, siis vihjed on oodatud meilile info@mugavik.ee või Facebooki sõnumina

Lahtiütlus: kõik selles intervjuus antud soovitused ja nõuanded on inimeste isiklik arvamus, mille rakendamise tagajärgede eest Mugavik.ee ei vastuta. Iga inimene teeb oma terviseotsused ise, võttes arvesse oma tervislikku seisundit, kehalisi võimeid ja võttes oma otsuste ja võimalike tagajärgede eest vastutuse enda peale.