Mida pead teadma paljajalujalatsitega jooksmisest?

Joe Nimble nimbleToes jooksujalatsid

Minimalistlikud ehk paljajalujalatsid on väga erinevad tavalistest jooksutossudest. Eelkõige tulenevalt õhemast jalatsitallast on jooksjal vajalik enne paljajalujalatsitele üle minekut vaadata kriitilise pilguga üle oma jooksutehnika, et endale mitte haiget teha.

Tavalistelt jooksutossudelt üleminek barefoot jalatsitele võib, sõltuvalt inimesest, osutuda pikaks teekonnaks, kuid on pikas perspektiivis soovituslik ettevõtmine.

Mis on paljajalu- ehk barefoot jalatsites jooksmise eelised?

Paljajalujalatsite ja tavaliste jooksutossude vahel on märkimisväärsed erinevused:

Paljajalujalatsitel puudub kannakõrgendus ja -pehmendus

Paljajalujalatsites on kand ja varbad samal kõrgusel (ingl k zero heel to toe drop), mis aitab kaasa tervemale kehahoiakule (-joondusele) ning vältida jooksmisel ja kõndimisel kõvasti kannale maandumist (tavatossudel jäävad nn kontsad astumisel “ette”).

Kannapehmendused takistavad valusignaali ajusse jõudmist, niiet paljud jooksjad lähevad üle ebaloomulikule üle-kanna-jooksmisele, mis pikemas perspektiivis võib kaasa tuua erinevaid vaevusi, näiteks plantaarfastsiit ehk kukekannus või põlve-, puusa-, selja- ja kaelaprobleemid. Sõltumata pehmendusest põrutus siiski toimub. Paljajalujalatsitega ei ole võimalik väga pikalt üle-kanna-jooksustiili viljeleda, sest valu või vigastused tulevad esile kiiremini.

Paljajalujalatsites jooksmisel tuleb kohandada sammu nii, et esimene kokkupuude maapinnaga oleks jala kesk- või esiosal või välisküljel, sõltub ka kiirusest (vt videot allpool).

Iga jooksusammuga tabab jalatalda kuni kolmekordne jooksja keharaskus. Üle kanna joostes maandub jalg sirgelt keha ees, rünnates kuni kolmekordse keharaskuse jõuga sirgjoonena kanda, põlve ja puusa (mis omakorda pole kaugel selgroost…).

Jala esiosale või täistallale maandumine on pehmem, sest jalavõlv, hüppeliiges ja põlv on nõtked ning jalg puudutab maapinda keha all, mitte ees. Keha toimib nagu vedru. Puudub vajadus näha lisavaeva, et tõugata keha üle kanna.

Paljajalujalatsitel on lai ja avar jalakujuline esiosa

Tavalistes jooksutossudes on varbad kokkusurutud, mis vähendab tõukejõudu ja maandumispinda, lisaks suureneb oht villide tekkeks varvaste vahele või varbaküünte vigastamiseks. Paljajalujalatsites on varvastel ruumi laiali sirutamiseks, andes rohkem jõudu tõukamiseks ja suurema toetuspinna maandumisel.

Paljajalujalatsitel puuduvad toestused

Üha enam saab kinnitust väide, et igasugused toestused on mõeldud ajutiseks kasutamiseks, näiteks traumajärgseks taastumiseks. Pikemas perspektiivis tuleb jalgu treenida, mitte toestada. Toestused teevad jalad nõrgaks ja seetõttu on ka vigastused kergemad tekkima. Paljajalujalatsites toestusi pole ning labajalg, kirikuvõlvi-taoline keeruline leiutis, peab ise vaeva nägema, et kogu keha igal sammul püsti hoida.

Paljajalu või paljajalujalatsitega jooksmine on loomulikum, kehale omasem viis liikumiseks, mis võimaldab treenida ja kasutada kõiki lihaseid ja sidemeid jalgades.

Kuidas paljajalujalatsitega joosta?

Allolev Terra Plana video “Learning the skill of barefoot running” on hea ülevaade paljajalu jooksmisega alustajale. Lee Saxby näitab lihtsaid nippe, kuidas jooksusammu ja rühti parandada.

Videos näidatud nipid lühidalt:

  1. Leia pikk pulk (nt harjavars). Seisa sirgelt, siruta käed pikalt enda ette. Aseta harjavars oma käte peale kaelale nii lähedale kui võimalik. Hoia käsi sirgelt, kuid korrigeeri kehahoiakut nii, et harjavars ei veereks oma kohalt minema. Kükita! Selleks, et saaksid hoida harjavart oma kohal, ei saa sa minna täiskükki (täiskükis on jalatallad täielikult maas), vaid raskus liigub päkale.
  2. Hoia harjavart käes nii, et käed on teineteisest võimalikult kaugel. Tõsta käed koos harjavarrega üle pea, õlgadega samale joonele. Kükita, hoides samal ajal käte asendit. Pane tähele: kui kükitaksid ilma harjavart peakohal hoidmata, vajuks pea koos ülakehaga ettepoole ning võib-olla eelistaksid hoopis täistaldadel kükitada.
  3. Seisa sirgelt, hoia harjavart käes nii, et käed on teineteisest mugavalt kaugel. Tõsta harjavars pea kohale – tunneta, et seisad sirgelt, käed ei paindu selja taha. Alusta kiiret hüplemist, mõlemad jalad üheaegselt maast lahti. Tunneta, kuidas maandud jala esiosale. Nii tulebki paljajalu(jalatsites) joostes maapinnaga kokku puutuda.

Jäta meelde rühi hoidmise ja hüplemise harjutused ning alusta väikeste jooksusammudega jooksmist, kas või ühe koha peal. Võid esimesi jooksusamme tehes hoida käsi üleval, nagu sul oleks harjavars pea kohal – nii saad kehahoiakut kontrollida.

Täistallale või jala esiosale maandudes on põlved nõtked ja sammud lühemad ning sammurütm kiirem. Oluline on õige kehahoiak ning jalale maandumise viis, mida videos ja eelnevalt kirjeldatud nippidega harjutada.

Kui tunned end ebakindlalt uue jooksutehnika omandamisel, siis konsulteeri jooksutreeneri või spordifüsioterapeudiga.

Kas sul on jooksmiseks sobilikud jalatsid olemas?

Meil on mitmekesine valik jooksmiseks sobilikke jalatseid – nii paksema kui õhema tallaga, maastikule ja asfaldile sobilikke mudeleid. Absoluutselt kõik meie e-poes müügil olevad jooksutossud järgivad järgmisi kriteeriume:

  • avar jalakujuline ninaosa
  • kand ja varbad samal kõrgusel (zero-drop)
  • puuduvad toestused

Lisaks soovitame paljajalujalatsites kasutada varvassokke, mis aitavad vältida villide tekkimist varvaste vahele, aga ka olukorda, kus soki liikumise tõttu on varbad avara ninaosaga jalatsis trenni lõpuks siiski kokku pigistatud.

Populaarseimad spordijalatsid

Kui vajad jooksujalatsite valimisel abi, siis kirjuta või helista meile! Kirjutada võib ka Facebook Messengeri.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga