ENG
Martin Mäng on 36-aastane Eesti mees, kes ühel hetkel otsustas suitsetamise vahetada spordi vastu. Nüüd on temast saanud kestusalade fänn, kelle jaoks ei ole isegi ultradistantsid liiga suur väljakutse. Treeningjalatsiteks on Martin valinud paljajalujalatsid. Uurisime tema kogemuste ja soovituste kohta lähemalt.
Kui kaua oled sportimisega tegelenud? Milliste aladega tegeled?
Olen aktiivsemalt sportinud juba seitse hooaega. Olen rahvaspordiürituste raames eelkõige jooksuvõistlustel startinud. Nüüd hiljuti sai ka Tartu Maraton suuskadega läbitud, kuid see oli pigem selleks, et jooksujalga värskena hoida.
Kuidas avastasid enda jaoks barefoot jalanõud?
Kindlat sündmust ma ei mäleta, mis seda põhjustanud oleks. Kui mul sai esimese paari aastaga mööda varustuse vaimustus, mida ma usun, et paljud üle elavad, siis hakkasin otsima lihtsamaid ja minimalistlikemaid vahendeid sportimiseks.
Näiteks ei ole vaja igasse trenni joogipudelit ja energiageeli kaasa vedada, samuti ei ole tarvis end väga soojalt riietada kui plaanid näiteks kiiremas tempos liikuda. Sama mõte oli mul ka jalatsitega. Tundsin, et jooksumaailmas levinud jalatsiteadus oli natuke liiga keeruliseks läinud.
Vibramid oli esimene valik, mis Eesti turul saadaval ning saigi neid proovitud. Üllatav oli see kui kiiresti nendega jooksmine pani rühi paika, automaatselt oli selg sirge ning jalg pigem maandus päka esiosale.
Kas üleminek barefoot jalatsites sportimisele käis lihtsalt? Millised oleks sinu soovitused neile, kes soovivad ka paljajalujalatsites treenimist alustada?
Üleminek ise käis kergesti, kuid ma teadlikult tegin Vibramitega lühikesi aga see-eest regulaarseid trenne. Võib öelda, et esimesed kolm trenni olid natuke ebatavalise tunnetusega, kuid nendega harjus võrdlemisi kiiresti.
Üks soovitus oleks alguses nendega pigem kõndida, kas sisejalatsitena või välitingimustes. See võimaldab jalalihaseid ette valmistada jooksmise koormuseks.
Huvitava kasutusvõimaluse leidsin ma barefoot jalatsitele talisupluse näol. Kuna neid ei pea kergema supluse jaoks jalast võtma siis jääb ära jääb kivide, killustiku või lausa jää peal paljajalu käimine. Teine ootamatu rakendus nendele on olukorrad kus on soov reisimise käigus trenni teha, kuid soov on pagasit hoida minimalistlikuna – näiteks töölähetusel. Nad võtavad väga vähe ruumi ja vajalikud trennid saavad tehtud.
Kas ja kuidas on jalatsivalik sinu tulemusi mõjutanud?
Keeruline mõõta, kuid mulle meeldib mõelda, et olen loodetavasti nii mõnegi vigastuse nendega eemale hoidnud.
Kellele ja miks soovitaksid barefoot jalanõusid?
Kõigile. Ei ole kahtlustki, et oleme loodud paljajalu liikuma. Iseasi on see kui palju me asfaldi ja betooni peal peaksime liikuma. Kellel selle jaoks tõestust tarvis on, siis soovitan joosta barefoot jalatsitega alguses kõval pinnasel ning seejärel minna metsaradadele. Kohe on tunda, kuidas tegelikult oleme loodud looduses paljajalu liikuma.
Kas on midagi, mida sa barefoot jalatsites ei saa teha?
Minu senine kogemus piirdub jooksumaratoni läbimisega. 2019. aastal jooksin Tallinna Maratoni viisvarvikutes läbi ajaga 4 tundi ja 14 minutit. Ja tempo oli seal valitud pigem nautimiseks ja ma ei jahtinud kindlat aega.
Ma usun, et minu jaoks tuleb piir ette ultradistantsidel (100 km ja enam) ja eriti sellistel, mida peetakse kõval pinnasel – näiteks 24h jooksud peetakse asfaldil. Ma ei usu, et ma prooviks seal tervet distantsi barefoot jalatsites joosta. Samas maastikul miks mitte.
Millised on sinu sportlikud eesmärgid?
Lühiajaline eesmärk sõltub igast hooajast – näiteks sel aastal sihin eelkõige Tallinna Maratonis uut isiklikku rekordit. Selle raames olen kandideerimas ka vastavasse “saadikute” programmi: https://marathon100.com/uudised/vaata/eesmargiks-tallinna-maraton-jooksupartner
Pikemas perspektiivis on eesmärgiks terve elu liikuda võimalikult kõrge eani. Ma ei välista ala-vahetust, olgu selleks siis jalgratas, triatlon, orienteerumine vms, kuid usun, et jään kestvusalate juurde alatiseks.