Mis on paljajalujalatsid? Kellele need on mõeldud ja milleks on need head? Miks võiks neid eelistada lastele ja kas võiks need olla valik ka täiskasvanule?
Barefoot jalatsid ehk paljajalujalatsid (ingl k barefoot shoes, minimalist shoes) võimaldavad, nagu nimetuski vihjab, näiliselt kõndida paljajalu. See tähendab, et jalatsi eesmärk on jalga kaitsta keskkonnatingimuste eest, kuid samal ajal mitte piirata jala liikumist.
Miks on kõige tervislikum kõndida paljajalu?
Paljajalu kõndides:
- on rüht loomulikus asendis.
- jaotub keharaskus jalatallal ühtlaselt.
- teevad kõik lihased tööd, et inimest püsti hoida.
- saavad varbad välja sirutuda, et tõugata ja astumisel tasakaalu hoida.
- saab meie aju signaale, et igal pinnasel ei ole võimalik samamoodi astuda.
- saavad stimulatsiooni jalatalla närvid. Tööd teevad lihased jalalabas, säärtes ja terves kehas. Kõik sidemed jalalabas ja säärtes saavad piiramatult liikuda.
Paljajalujalatsite eesmärk on võimaldada jalgadel toimida nii, nagu nad on looduse poolt loodud. Loodus on jalad vorminud meistriteoseks, mida võib võrrelda kirikuvõlviga. Inimese jalgades on kolmandik kõikidest kehas olevatest luudest! Jalataldades on samapalju närve kui peopesades!
Seega on jalgade ja üldise heaolu mõttes ääretult ebaaus ja ebaloomulik panna jalga jalatsid, mis ei vasta paljajalujalatsite kriteeriumidele.
Barefoot jalatsite 7 kriteeriumit
- Kand ja varvas on samal kõrgusel (ingl k zero drop)
- Avar jalakujuline esiosa, milles varvastel on ruumi vabalt liikuda, igale varbale on olemas oma koht (kas suur varvas saab olla otse, sirgelt?)
- Painduv tald, mis liigub jalaga kaasa
- Kaalult kerged
- Jalatseid on võimalik jala külge kinnitada (nt paelte või krõpsudega)
- Puuduvad võlvitoestused
- Puuduvad kanna- jm pehmendused
Paljajalujalatsiks ei kvalifitseeru igasugune õhukese tallaga ja kerge jalanõu. Vaatame lähemalt nende seitsme kriteeriumi tausta:
1. Kand ja varvas on samal kõrgusel (ingl k zero drop)
Kontsa ja kõrgendusteta tald tagab jalgade loomuliku asendi, mis omakorda võimaldab hoida õiget rühti ja vähendab survet liigestele. Ka väga väike kannakõrgendus mõjutab oluliselt keha asendit.
Alloleval pildil vasakul on näidatud kehahoiak ilma kõrgendusteta jalanõus või paljajalu. Paremal on näidatud kannakõrgendusega jalatsite mõju kehahoiakule. Terve keha peab ümber joonduma, et mitte ettepoole kalduda.
2. Avar jalakujuline esiosa
Barefoot jalatsite ninakuju järgib inimese loomulikku jalakuju. Eesmärk on kõik varbad jalatsisse ära mahutada, ilma et nad oleksid kokku surutud. Enamus tavajalatsitel on kitsas ninakuju, mis eeldab, et keskmine varvas on kõige pikem. Päriselus on aga kõige pikem esimene või teine varvas. Seega on oluline jälgida, kas suured varbad (ja ka teised varbad) saavad olla otse, mitte vaadata keha keskjoonest eemale.
Kitsast kinganinast tingituna on tavajalatsites varbad kokku surutud. Tagajärjeks võivad olla seljavalud ja erinevad jalahädad, nende hulgas nn jalanukkide (hallux valgus) teke, suure varba viltu kasvamine, varbaküünte sissekasvamine, haamervarvas jne.
3. Painduv tald, mis paindub jala liikumisega kaasa
Tänu paljajalujalatsite õhukesele ja painduvale tallale teevad jalalihased rohkem tööd ning muutuvad tugevamaks. Tugevad jalad on terve keha alus. Painduv tald paindub jala liikumisega kaasa ning seega võimaldab jalal loomulikult liikuda.
Jäiga tallaga jalats teeb kõndimise raskemaks, kuna jalats ei tee jalatallaga koostööd.
4. Kaalult kerged
Paljajalujalatsid on kaalult kerged, et vähendada koormust jalalabale ja liigestele. Paljajalujalatsitega kõnnid nagu paljajalu!
5. Jalatseid on võimalik jala külge kinnitada
Paljajalujalatsite oluliseks kriteeriumiks on võimalus jalatseid jala külge kinnitada. See tähendab, et kummikud ja varbavaheplätud ei saa kunagi olema paljajalujalatsid, sest neid peab kas alateadlikult või teadlikult varvastega jalas kinni hoidma.
Jalatsite varvastega kramplikult jalas hoidmine võib viia pingete ja valudeni jalalabas. Kramplikes ja pinges jalgades ei ole võimalik vereringel tavapäraselt toimida, mistõttu väheneb verevarustus jalgades.
6. Puuduvad võlvitoestused
Võlv on imeline meistriteos, mida leidub looduses (koopad), arhitektuuris (kirikuvõlvid) kui ka inimese kehas (jalavõlvid).
Võlv suudab kanda suurt raskust, ilma et ta oleks toestatud. Miks me teda siis jalatsites olevate võlvitoestustega toestada tahame?
Terve inimese jalavõlv ei vaja toestust. Kui tervete ja tugevate jalgade võlvi toestada, muutuvad jalalihased laisaks. Lihased ei tee enam tööd, nad muutuvad nõrgaks ning kui kunstliku toe eemaldame, ei ole enam lihaseid, mis võlvi hoiaksid.
Nõrgad labajalalihased võivad panna aluse jalavigastuste tekkeks. Jalavõlvi lihased on seotud paljude meie kehas ülalpool asuvate lihasgruppidega (näiteks tuharatega).
Nõrku jalalabalihaseid on võimalik igaühel endal treenida kodustes tingimustes.
7. Puuduvad kannapehmendused
Paljude paljajalujalatsite valikuga esmatutvujate suurim mure on: “Kas need jalatsid jalgu ei põruta?”
Kõige täpsem vastus on: jalatsid ei põruta, vaid kandja põrutab.
Kannapehmendus jalatsites pehmendab kannale astumise/maandumise valusignaali, mis aga ei tähenda, et põrutust ei toimuks. Miljoneid pehmendatud kannapõrutusi annab ühel päeval tunda põlve-, puusa-, selja- või isegi kaelavaluna.
Kõnnimustri erinevus paljajalujalatsites ja tavalistes pehmendusega jalatsites
Paljajalu ning paljajalujalatsites kõndides muutub samm lühemaks ja pehmemaks ning põlved nõtkeks. Kand puudutab küll esimesena maapinda, kuid oluliselt pehmemalt ja sujuvamalt ning põrutust ei toimu. Jalg rullub pehmelt kannalt varvastele ja tõukab järgmiseks sammuks edasi.
Tavajalatstites on ajule antavad valusignaalid pehmendatud, mille tulemusena viskame jala kaugele sirgelt ette ja kanna põrutame vastu maad. Jäiga jalatsitalla tõttu ei saa jalg rulluda kannalt varvastele, vaid kogu tald läheb korraga trampides maha ning vaid juhul, kui jalatsi ninaosa on painduvam, on võimalik varvaste abil end edasi tõugata. Olles taolist kõnnimustrit terve elu praktiseerinud, võib üleminek tavajalatsitelt paljajalujalatsitele olla rohkem tähelepanu ja pühendumist nõudev, kuid mitte võimatu!
Lastel, eriti algajatel kõndijatel, ei ole probleemi õhukese tallaga jalatsitega harjumisel, sest nende keha on väga hea kohanemisvõimega. Teiste sõnadega – lapsed ei ole veel omandanud kindlaid liikumismustreid ning nende keha kohaneb kiirelt muutustega.
Õhukese tallaga jalatsites kõndimine avab täiesti uue sensoorse maailma. Tundub ilmselt veider, aga õhukeste taldadega jalatsites kõndimine annab sarnase naudingu nagu erinevate maitsete degusteerimine. Jalatallas on tuhandeid närve, mis paljajalu kõndides annavad edasi infot maapinnast, millel kõnnid. Kivid masseerivad jalgu, liiv paitab neid, puuoksad venitavad lihaseid.
Erinevate tootjate paljajalujalatsid on väga erinevad nii talla paksuse, painduvuse kui väljanägemise poolest. Kui mõne tootja või jalatsimudeli puhul jääb täitmata 1-2 ülaltoodud kriteeriumitest, nimetatakse neid inglise keeles barefoot-friendly (lühend “bff”) ehk paljajalujalatsi-sõbralikeks jalatsiteks.
Kellele sobivad paljajalujalatsid?
Tervetele lastele* on paljajalujalatsid parim valik kõige loomulikumaks jalgade arenguks. Alles kõndima hakkav laps ei teagi veel, mis on jalatsid ja kui ta käib algusest peale õhukese ja painduva tallaga jalatsitega, on lapse jalgadel kõik võimalused kõige loomulikumaks jalgade arenguks loodud. Laste jaoks, kes on juba mõned aastad kandnud tavajalatseid, võib esmapilgul paljajalujalatsitele üleminek olla harjumatu, kuid kohanemine õhema ja painduva tallaga on lastel lihtsam.
Kõikidele täiskasvanutele, kes on valmis panustama oma jalgade heaolu nimel aega ja energiat, et jalad taas tugevaks saada! Paljajalujalatseid kannavad paljud, kellel on nõrgad jalalihased või tugev lampjalgsus, hallux valgus, haamervarbad, plantaarfastsiit, sissekasvanud küüned, seljavalud jt probleemid.
Kahjuks täna paljud arstid veel paljajalujalatsite eelistest ei tea, kuid ka see on vaikselt muutumas ning üha enam saabub Mugavik Barefoot poodidesse inimesi, keda on meieni juhatanud ortopeedid ja füsioterapeudid. Väga paljud eelnimetatud probleemid saavad alguse just tavajalatsite kitsast ninakujust ja survest varvastele ning paljajalujalatsid leevendavad suure osa inimeste valusid koheselt.
Paljajalujalatsid on sobilikud ka sportimiseks: kiirkõnd, jooksmine, lauatennis, discgolf jpt spordialade tipptegijate jalas võib näha barefoot jalatseid. Ainult paljajalujalatsid võimaldavad kasutada jalalihaseid ning varvaste toetuspinda ja tõukemehhanisme maksimaalselt ära.
Sportlastele, kes soovivad saavutada rohkem ja kiiremini ilma vigastusteta. Ainult paljajalujalatsid võimaldavad kasutada jalgu ja lihaseid ning varvaste toetuspinda ja tõukemehhanisme maksimaalselt. Põhjus on lihtne – need ei piira varbaid, pöia ümbert ega tõsta kanda ebaloomulikult kõrgele.
Mida vähem on vanust, seda suurema tõenäosusega on jalad ja keha valmis muutustega kohanema. Mida suuremad on jalgadega seotud traumad (tehtud on operatsioone, on olnud labajala-, hüppeliigese, põlve- või puusavigastusi) või mida tõsisem on diagnoos (hallux valgus, haamervarvas, plantaarfastsiit vmt), seda hoolikamalt tuleb jalatseid valida, sõltuvalt jalgade ja kandja valmisolekust muutusteks. NB! Paljajalujalatsite sees võib kasutada ortopeedilisi sisetaldu, kuid paljud kliendid on ka neist ajapikku loobunud.
* Pikaajaliste (nt neuroloogiliste või jalgadega seotud) diagnoosidega lapsed võivad vajada eritähelepanu, mistõttu tasub konsulteerida asjatundjatega (füsioterapeutide, ortopeedide, taastusraviarstidega).
Kui soovid lugeda veel rohkem paljajalujalatsite eeliste kohta, saad lähemalt uurida järgnevatel linkidel:
- https://www.earthrunners.com/blogs/minimalist-sandals/strong-feet-naturally?_pos=2&_sid=0dade4814&_ss=r
- https://www.thefootcollective.com/barefoot/
- https://www.softstarshoes.com/minimal-footwear
- https://www.solefit.ca/health/choosing-kids-shoes-healthy-minimalist-footwear-children/