Jalatsite öko- ja materjalisiltide teejuht: kuidas teha teadlikke valikuid?

Jätkusuutlike jalatsite valimine võib sageli tunduda nagu salakirja lahendamine. Pöörad saapa ümber, uurid pingsalt pisikesi sümboleid ja mõtiskled: kas see on päriselt loodussõbralik või on tegu lihtsalt kavala turundusega? Kuna üha rohkem brände kleebib oma toodetele rohelisi silte, on oluline teada, mis nende taga tegelikult peitub ja kuidas eksitavat infot ehk rohepesu ära tunda.

Levinumad ökomärgised jalatsitel

Talvesaapaid või igapäevaseid ketse valides jäävad silma teatud korduvad sertifikaadid. Mida need lühendid tegelikult tähendavad?

GOTS (Global Organic Textile Standard) on orgaaniliste kangaste kuldstandard. Kui jalatsil on märge orgaanilisest puuvillast voodri või kanepist pealise kohta, siis GOTS-sertifikaat kinnitab, et neid materjale on kasvatatud ilma sünteetiliste pestitsiidideta ja töödeldud mürgiste kemikaalideta. Näiteks kasutab Mukishoes oma orgaanilise puuvilla ja lina mudelitel just GOTS-sertifikaadiga pigmente.

OEKO-TEX Standard 100 märgistus näitab, et tekstiili on testitud kahjulike ainete suhtes (nagu raskemetallid, formaldehüüd ja kantserogeensed värvained). See ei garanteeri automaatselt, et materjal on mahepõllumajanduslik, kuid annab kindlustunde, et sinu naha vastas olev kangas on ohutu ega erita toksiine.

Leather Working Group (LWG) auditeerib nahaparkimiskodasid, hinnates nende veekasutust, jäätmekäitlust ja kemikaalide kasutamist. Kuigi nahatootmisel on alati keskkonnamõju, on LWG sertifikaat märk vastutustundlikumast tootmisest võrreldes tavalise kroomparkimisega, mis paiskab veekogudesse mürgiseid jäätmeid.

PETA-Approved Vegan kinnitab, et tootes ei ole kasutatud nahka, villa ega loomset päritolu liime. Seda märgist kohtab sageli näiteks Xero Shoes’i sünteetiliste mudelite puhul.

bluesign hindab tekstiilide kogu tarneahelat, alates keemilistest sisenditest kuni tehaste heitmeteni. See on rangem kui OEKO-TEX, jälgides keskkonnamõju igas tootmisetapis.

Kuidas kontrollida väiteid ja vältida rohepesu?

Tuleb tunnistada karmi tõde: sõna “öko” või “jätkusuutlik” võib sildile trükkida igaüks. Kuigi reeglid nõuavad väidete tõendamist, on kontroll sageli lünklik. Kuidas siis infomürast läbi murda?

Otsi kolmanda osapoole logosid. Õigel ökomärgisel on tavaliselt sertifikaadi number, mida saab veebis kontrollida. Mine sertifitseerija kodulehele (GOTS.org, OEKO-TEX.com) ja otsi brändi või tootekoodi. Kui andmed puuduvad, on see ohumärk.

Nõua täpsust. Üldsõnaline fraas “valmistatud taaskasutatud materjalidest” ei ütle suurt midagi. Mitu protsenti on taaskasutatud? Kas tegemist on tootmisjääkide (vabriku praak) või tarbijajärgsete jäätmetega (juba kasutuses olnud tooted)?

Feelgrounds Mesh mudelid toovad näiteks selgelt välja, et need on tehtud suures osas taaskasutatud plastpudelitest – see on palju ausam info kui hägune “osaliselt taaskasutatud”.

Uuri materjalide nimekirja. “Taimne pealismaterjal” kõlab hästi, kuni selgub, et see on kaetud polüuretaaniga (plastik). Või “vegan nahk”, mis on tegelikkuses tavaline PVC. Otsi läbipaistvust: kas tegu on naha või tekstiiliga, loodusliku või sünteetilise kummiga?

Jälgi poolikuid väiteid. Mõni jalats reklaamib taaskasutatud paelu, samas kui ülejäänud toode on tavaline polüester. Või rõhutatakse looduslikust kummist talda, kuid vaikitakse naftapõhisest EVA-vahetallast. Loe alati toote lisainfot, et saada tervikpilt.

Materjalisümbolite tähendused

Lisaks ökomärgistele leiad jalatsitelt ka klassikalised materjalisümbolid. Siin on nende tähendused:

• Naha sümbol (laotatud loomanahk): Ehtne nahk pealisel, voodril või sisetallal. Kvaliteet varieerub – eelista LWG-sertifikaadiga või taimpargitud (*vegetable-tanned*) nahka.
• Tekstiili sümbol (ruuduline kude): Võib tähendada kõike alates orgaanilisest puuvillast kuni sünteetilise võrguni. Täpsema info saamiseks vaata tootekirjeldust.
• Muud materjalid (romb): Tavaliselt tähistab see sünteetikat (polüester, nailon, polüuretaan). See pole tingimata halb (olemas on ka kvaliteetset taaskasutatud sünteetikat), kuid tasub uurida päritolu. Tallad on enamasti selle tähisega.

Paljajalujalatsite (*barefoot*-jalatsite) puhul näeb sageli kombineeritud lahendusi: nahast või tekstiilist pealis, looduslikust kummist tald ja eemaldatav villa- või korgisisuga sisetald. Brändid nagu Froddo kasutavad *Terracare* nahka (väiksem keskkonnamõju) koos lambavillast voodri ja loodusliku kummist välistaldadega, mis lagunevad looduses paremini kui tavaline kummisegu.

Miks materjalivalik talvesaabaste puhul loeb?

Talvesaabaste puhul kohtuvad funktsionaalsus ja jätkusuutlikkus. Vajad veekindlust, soojust ja head haarduvust, kuid sageli tulevad need omadused kompromisside hinnaga.

Membraanid (nagu TEX) hoiavad jalad kuivana ilma, et pealismaterjali peaks katma kilega. Need on hingavad ja vastupidavad, ehkki mitte täielikult biolagunevad. Froddo Barefoot Tex Track Wool mudelid kasutavad seda lähenemist, pakkudes usaldusväärset kaitset talviste olude eest.

Soojustus varieerub: vill, kork ja Primaloft (sünteetiline) on kõik head valikud. Vill on taastuv ja imab suurepäraselt niiskust. Primaloft on sageli valmistatud taaskasutatud materjalist ja toimib hästi väga külma ilmaga. Kanep vajab tootmiseks vähe vett ja on äärmiselt vastupidav looduslik kiud.

Tallad, millel on sügava mustriga looduslik kumm (nagu Froddo “Extra Grip” või Xero Shoes FeelTrue®), pakuvad libedaga kindlustunnet, jätmata loodusesse mikroplasti.

Kuidas tunda ära rohepesu?

Mõned väited kõlavad loodussõbralikult, kuid lähemal uurimisel selgub, et sisu on tühi. Ole tähelepanelik järgmiste märkide suhtes:

• “Valmistatud looduslikest materjalidest” ilma täpsustuseta. Kui vaid tallad on looduslikust kummist, aga ülejäänud saabas on polüestrist, pole see kuigi “roheline”.
• “Kemikaalivaba”. See on sisutühi turundusväljend (ka vesi on keemiline ühend).
• Taaskasutatav pakend, kuid info toote enda kohta puudub. See, et karp on papist, ei tee selle sees olevaid jalatseid automaatselt keskkonnasõbralikuks.
• “Taimsed” alternatiivid, mis on tegelikult plastik. Mõned materjalid, nagu Banbū, tekitavad küll 5x vähem süsinikuheitmeid kui tavaline nahk, kuid odavamad “vegan-nahad” on sageli lihtsalt PVC.

Tõeline innovatsioon on midagi muud. Näiteks Ahinsa Malai kasutab kookosvee töötlemise jääke, et luua 100% biolagunev materjal. Mabel sisaldab 24% õunajääke ja seda toodetakse Toscanas juba alates 2010. aastast. Need on materjalid, mis esindavad päris innovatsiooni, mitte rohepestud plastikut.

Vegan vs. nahk – kumb on parem?

See on tuline debatt, kuid ühest vastust pole.

Vegani plussid: Puuduvad loomakasvatuse heitmed, toode on julmusevaba ja kasutatakse innovaatilisi materjale (õunajäägid, kookos jne).

Vegani miinused: Paljud sünteetilised materjalid on naftapõhised ja eraldavad mikroplasti. “Vegan naha” vastupidavus kõigub – mõni kestab aastaid, teine praguneb kiiresti.

Naha plussid: Väga vastupidav (korralik nahksaabas kestab aastaid), eluea lõpus biolagunev. Kui nahk on lihatööstuse kõrvalprodukt, leiab kasutust materjal, mis muidu läheks raisku.

Naha miinused: Parkimisprotsessid (eriti kroomparkimine) on saastavad, kui puudub LWG-sertifikaat. Samuti on tootmine veemahukas.

*Barefoot*-talvesaabaste hulgast leiad mõlemaid. Froddo Barefoot Tex mudelid kasutavad ökopargitud nahka; Xero Shoes Alpine seevastu 100% vegan materjale, mis taluvad kuni -25°C külma. Mõlemad on head valikud – küsimus on sinu eelistustes.

Pikaealisus on parim sertifikaat

Kõige keskkonnasõbralikum jalats on see, mida kannad aastaid. Kiirmoe ketsid, mis lagunevad poole aastaga, tekitavad kordades rohkem prügi kui üks korralik paar, isegi kui viimane on tehtud tavapärastest materjalidest.

Otsi vastupidavuse märke:

• Õmmeldud (mitte ainult liimitud) tald: Lihtsam parandada ja kestab kauem.
• Eemaldatavad sisetallad: Saad kulunud sisetalla välja vahetada, pikendades jalatsi eluiga.
• Materjalid, mis vananevad väärikalt: Nahk ja kvaliteetne kumm muutuvad ajaga sageli ilusamaks, mitte ei pragune.

Siin paistavad *barefoot*-brändid silma: minimalistlik disain tähendab vähem materjale ja liimühendusi. Väiketootjad, nagu Origo Shoes Mehhikos, tagavad õiglased palgad ja vähendavad jäätmeid.

Ka Mugavik ise panustab jätkusuutlikkusse: kasutame korduvkasutatud kingakarpe ja plastikvaba paberteipi. Pakime saadetised võimalikult väikestesse karpidesse, et säästa transpordiruumi ja vähendada süsiniku jalajälge. Need väikesed sammud loevad – vaatamata tuhandete paaride müümisele ostetakse uusi saatmiskaste haruharva.

Kummikud – eraldi teema

Märja ilma puhul on kummikud asendamatud, kuid ka siin on nüansse. Looduslik kumm (kautšuk) on taastuv, sünteetiline aga naftapõhine. Kui valid kummikuid lastele või naistele, tasub uurida materjali koostist.

Tasub meeles pidada: kuna kummikut ei saa jala ümber tihedalt kinni fikseerida (nagu paeltega saapaid), sobivad need pigem lühemateks käikudeks. Pikemal kandmisel võib jalg väsida, sest lihased peavad tegema lisatööd jalatsi jalas hoidmiseks.

Mida silmas pidada talvesaapaid valides?

Oled sildid selgeks teinud ja tead, milliseid materjale eelistada. Kui otsid *barefoot*-sõbralikke talvesaapaid, jälgi lisaks ökomärgistele järgmist:

• Lai ninaosa ja kannakõrgenduseta tald (*zero drop*): Laseb jalal loomulikult liikuda.
• Painduv tald: Tugevdab jalalihaseid.
• Veekindel membraan: Eelistatavam kui lihtsalt kilejas pinnakate.
• Looduslik soojustus: Vill või kork on sageli parem valik kui sünteetiline vaht.
• Läbipaistvus: Brändid, kes julgevad oma materjale detailselt loetleda, on tavaliselt usaldusväärsemad.

Tutvu valikuga: naiste saapad, meeste saapad ja laste saapad.

Sinu järgmine samm

Siltide lugemine on vaid pool võitu – teine pool on hääletada oma rahakotiga. Iga kord, kui valid läbipaistva tootmisahela ja vastupidava disainiga jalatsid, annad tootjatele märku, et jätkusuutlikkus on sinu jaoks oluline.

Alusta sellest, et vaatad üle oma praegused jalatsid. Kas leiad neilt mõne sertifikaadi? Kas materjalid on teada? Kui oled valmis soetama uut paari, kasuta seda juhendit spikrina. Kui bränd ei suuda vastata küsimustele oma materjalide või tootmise kohta, on see vaikus kõnekam kui ükski reklaamlause.