Kui nüüd paned jalga tavalise moodsa jalatsi, millel on konts ja jäik tald ja kitsas ninaosa, siis see hoiab väga hõlpsalt ära terve jala liikumise sündmuste ahela. Keha õpib ja tunneb ära, kuidas teda kasutatakse, niiet kui mingid nn sündmused hakkavad ära jääma, siis keha lõpetab nende toimumise üldse ära – pole ju vaja! Terve keha jääb kangemaks ega luba enam nendel liigutustel toimuda.
Matti Melanen

Mattil on oma füsioteraapiapraksis Paljasjalka Fysio (eesti keeles võiks see kõlada kui “paljasjalgne füsioterapeut” ). Matti on sukeldunud paljajalu elamise ja tervete, funktsionaalsete jalgade teemasse pea ees ning nagu ta ise intervjuus ütleb, on selle teema avalikkusele tutvustamise ja inimeste teadvusse jõudmise endale eesmärgiks võtnud.

Sa ütlesid, et tavajalatsid teevad meie jalgadele karuteene. Inimeste jalgu vaadates selgub, et väga paljudel on jalaprobleeme, ma ei tea küll kindlaid protsente välja öelda, aga siiski väga paljudel. Seis on isegi selline, et inimesed ei tea, et neil on jalaprobleemid, vaid arvavad, et see on normaalne, et jalad päeva lõpus valutavad.

Mis on nn tavajalatsite kõige suurem mõju meie kehale?

See on suur küsimus. Hmm.. See viib meid tagasi sinna, et milline on meie liikumine (kui palju liigume ja kui mitmekesiselt). Ja kuidas meie jalad liiguvad, kui me neid kasutame.

Mul on üks metafoor. Mis on mesilase töö/ülesanne?

Olen seda küsinud paljudel kordadel oma loengutes ja töötubades ja kõige levinum vastus on, et mesilased tolmeldavad lilli ja see on ka tõsi. Kui küsida mesilaselt otse, et mis on tema töö, siis üsna tõenäoline on, et mesilane ei arva ega tea midagi tolmeldamisest, ta lihtsalt otsib ja korjab toitu endale ja oma kolooniale, et kogu koloonia elus püsiks. Tolmeldamine on lihtsalt nagu kõrvalsaadus mesilase elust.

Mesilane sirutab ja lehvitab oma tiibu, tekitab staatilist elektrit, mis ajab tema kasuka kohevile, millesse omakorda jääb kinni õietolm ja siis mesilane lendab õielt õiele ja tolmeldab kogemata lilli! Kuigi ta lihtsalt kogub eluspüsimiseks süüa endale ja kolooniale. Suured asjad juhtuvad, sest mesilane on lihtsalt mesilane ja teeb oma tööd mesilasena.

Seda sama ideed saab kanda üle meie jalgadele. Me mõtleme liikumisest kui millestki, mida me teeme, aga liikumine on ka tegelikult miski, mis meiega juhtub. Meil on võimalus valida, kas me laseme sel juhtuda või kontrollime liikumist ja hoidume sellest.

Kui teed ühe sammu ja paned oma jala maha, siis varbad lähevad laiali ja käiku läheb pronatsioon (looduslik amortisaator) ja teised asjad juhtuvad, ainult selle pärast, et jalg puudutab maapinda.

See ei ole midagi sellist, mida saab teha lihastega. See kõik lihtsalt peab juhtuma ja me peame lubama sel juhtuda, sest gravitatsioon ja maa vastupanujõud saavad kokku liigestes ja kogu süsteem peab toimida saama.

Ja kui nüüd paned jalga tavalise moodsa jalatsi, millel on konts ja jäik tald ja kitsas ninaosa, siis see hoiab väga hõlpsalt ära terve sündmuste ahela. Keha õpib ja tunneb ära, kuidas teda kasutatakse, niiet kui mingid nn sündmused hakkavad ära jääma, siis keha lõpetab nende toimumise üldse ära – pole ju vaja! Terve keha jääb kangemaks ega luba enam nendel liigutustel toimuda. See on täiesti tavaline kohanemisprotsess, meie kehad ongi loodud kohanema muudatustega. Ja siis see kõik mõjutab meie liikumist ja meie psühholoogiat jne.

Seda kõike saab tagasi keerata, kui muuta keskkonda ja muuta jalatseid, milles ei ole enam piiranguid ja kogu keha kui süsteem saab jälle keerata otsa ringi ning liikuda tagasi toimimise suunas. Kuna pärast muudatuste tegemist ei ole enam piiranguid, siis erinevad liikumised on sunnitud juhtuma ja kui seda praktiseerida koos liikuvusharjutustega ja millega iganes, siis see lubab kogu süsteemil nö uuesti avaneda. Keha hakkab jälle kohanema uue olukorraga.

Inimesed ütlevad: „oh, ma olen liiga vana“ või „ma ei saa enam neid asju teha vanuse tõttu“. Aga pigem on asi selles, kuidas nad neid asju (liikumist, tõstmist, kükitamist, kogu keha kasutamist igapäevaselt) ei olegi teinud ega lubanud juhtuda ja see pärsibki nende liikuvust ja liikumise lihtsust.

Milline metafoor!

Kui soovid lugeda intervjuud Mattiga algusest, loe intervjuu esimest osa, jätka teise ja kolmanda osaga. Kui soovid lugeda intervjuud edasi, siis liigu 5. osa juurde, kus Matti räägib muuhulgas ka lampjalgsusest ja ortopeediliste taldade otstarbest.

Intervjuu salvestasime videosilla vahendusel ning võib-olla teeme ühel hetkel terve intervjuu ka kuulatavaks. Hetkel on võimalik kuulata ja vaadata lühivideoklippe kuuel erineval teemal, videod on pikitud intervjuu vahele. Head lugemist!

Matti tegemistega saab kursis olla:

Instagramis @paljasjalkafysio

Facebookis: fb.com/paljasjalkafysio

Koduleht: www.paljasjalkafysio.fi

Kui loetud intervjuu ja kuulatud-vaadatud klipid pakkusid Sulle emotsioone ja uusi avastusi, jaga neid ka meiega allolevas kommentaariumis! Oleme väga tänulikud nii positiivse kui kriitilise ja parendusettepanekutega tagasiside eest. Kui Sul on ettepanekuid, keda järgmisena intervjueerida, siis vihjed on oodatud meilile info@mugavik.ee või Facebooki sõnumina

Lahtiütlus: kõik selles intervjuus antud soovitused ja nõuanded on inimeste isiklik arvamus, mille rakendamise tagajärgede eest Mugavik.ee ei vastuta. Iga inimene teeb oma terviseotsused ise, võttes arvesse oma tervislikku seisundit, kehalisi võimeid ja võttes oma otsuste ja võimalike tagajärgede eest vastutuse enda peale.