Ortopeedilistel sisetaldadel on mõtet siis, kui on olnud vigastus, või olles parasjagu kimpus mõne akuutse jalaprobleemiga. Aga kui kasutada sisetaldu, et tõsta üles jalavõlvi, siis seda ei peaks tegema. Esiteks, jalavõlv on vedru, see peab saama liikuda üles ja alla ning selleks, et seda liigutada, peab (lihastes) olema piisavalt jõudu, et seda vedru kontrollida.
Matti Melanen

Mattil on oma füsioteraapiapraksis Paljasjalka Fysio (eesti keeles võiks see kõlada kui “paljasjalgne füsioterapeut” ). Matti on sukeldunud paljajalu elamise ja tervete, funktsionaalsete jalgade teemasse pea ees ning nagu ta ise intervjuus ütleb, on selle teema avalikkusele tutvustamise ja inimeste teadvusse jõudmise endale eesmärgiks võtnud.

70-aastaselt on liikumisest saanud harjumus, mis on omane ka ilma jalatsiteta liikumisel. On üsna tõenäoline, et selles vanuses on jalgadega probleeme: hallux valgus, plantaarfastsiit vms. Kas on võimalik selles vanuses minna tagasi, lasta oma keha ja jalad piirangutest vabaks ja kanda paljajalujalatseid?

Ma arvan, et (paljajalu)jalatseid võiks vaadata kui vahendit, millega tõsta oma keha liikumistase järgmisele tasandile, sest need võimaldavad kasutada keha teistsugusel viisil. Ja kui läbida kogu protsess, siis tuleks kasutada edasi neid jalatseid ehk vahendit, mis tõi parenemise. Küsimus, kas seda peaks tegema, on järjekordselt hea küsimus.

(Seda peaks tegema, ) kui inimesed leiavad väärtust selles, et loomuliku elustiili suunas liikudes muutub nende keha nii seest kui väljast. Ainult siis on sellel mõtet, kui nad leiavad, et see on väärt seda ja teeb neile head. Ma arvan, et see on kõige olulisem asi, mille peab igaüks enda jaoks välja selgitama ja sellest edasi liikuma.

Ja see on suur (probleem ei ole õige sõna, aga) teema, mille juured ulatuvad meie kultuuri ja ühiskonna normide ja ideede ja mõteteni, mida on vaja muuta.

Kuna keha kohaneb ja muudab end vastavalt sellele, kuidas teda kasutatakse, siis kõik põhineb kogemusel. Kogeme elu ja selle raskust oma liikumisviisidega. Niiet kui tahad muuta keha, siis pead muutma seda, kuidas liigud, et keha kogeks erinevaid liikumisi.

Lääne elustiilis, ühiskonnas ja kultuuris elamine on aktsepteeritav ainult siis, kui käid samal kitsal rajal, mida ühiskonnas õigeks peetakse. Paljud asjad, mida ma soovitan inimestel teha, nagu loomulik liikumine näiteks, ei mahu sellele kitsale rajale, mida ühiskond aktsepteerib. Ideed loomulikust eluviisist on võimalik jagada ainult läbi eluliste näidete, elades nii, nagu mina, ilma jalatsiteta, kükitades vms. Nii saab anda edasi sõnumit, et nii on päriselt võimalik elada! Saan aeg-ajalt imelikke pilke, aga ma ei lase end sellest häirida. Kui inimesi huvitab teema, siis ma olen alati valmis vastama küsimustele ja jagama oma ideid. Siis on nende kord võtta see mõttelaad, proovida ja kogeda ning vastavalt nendele muutustele, mida see endaga kaasa toob, teha edasisi otsuseid.

Paljud, kes on enda jaoks paljajalujalatsid avastanud, ütlevad, et kui esimesi kordi nägi kellelgi paljajalujalatseid jalas, siis hõiskas, et „Oh, mis lestad need veel on? Mina küll midagi sellist kunagi endale jalga ei pane!“ Aga siiski, proovis ja enam tagasiteed ei ole. Oleme lihtsalt harjunud raketikujuliste jalatsitega ega tunne ära, et meie jalad tegelikult ongi pigem rohkem nagu pardilestad, mitte raketid. Ühiskonnas kehtivad normid piiravad meid.

Jalatsitööstust ärgitab tagant mood, aga mood ei ole eriti funktsionaalne.

Mida sa arvad ortopeediliste sisetaldade kasutamisest paljajalujalatsites?

Ma ei näe sellel mõtet.

Ka üleminekufaasis mitte?

Hmm, ma arvan, et ortopeedilistel sisetaldadel on mõtet siis, kui on olnud vigastus, või olles parasjagu kimpus mõne akuutse jalaprobleemiga. Aga kui kasutada sisetaldu, et tõsta üles jalavõlvi, siis seda ei peaks tegema. Esiteks, jalavõlv on vedru, see peab saama liikuda üles ja alla ning selleks, et seda liigutada, peab (lihastes) olema piisavalt jõudu, et seda vedru kontrollida.

Kui tõsta madala võlviga lampjala võlvi sisetalla abil, siis lihtsalt parandad jala esteetikat ja võib-olla aitab see joonde panna veel mõned teised lülid selles ketis, aga nii ei tegele põhiprobleemiga, milleks on võimetus kontrollida jalavõlvi. Jalavõlvi üle on võimalik kontrolli saavutada läbi praktika ja töö.

Niiet kui inimene on harjunud juba aastaid kasutama ortopeedilisi sisetaldu tavajalatsites, siis nüüd, paljajalujalatsitele üle minnes, peaks ta alustama jalgade harjutustega, et lihaseid tugevdada. Ja siis jätkata lühiajaliste paljajalujalatsite kandmisega, jättes sisetallad täielikult välja?

Jah, nagu ma ütlesin, kogu teema käib ümber keha ja jalgade ja süsteemi tundmaõppimise.

Alustama peaks siis oma jalgade tundmaõppimisest…

Kõigepealt võta jalatsid jalast ära, veeda aega paljajalu, koge oma jalgu. Ja juba ainuüksi sellega saab palju asju ära teha. Võtta ükskõik milline veendumus nui neljaks omaks ei ole kunagi hea mõte. Mitte ka muidugi väga halb, aga sellel pole nii palju eeliseid, võrrelduna sellega, kui alustada väiksemalt, võtta aega ja baas tasapisi üles ehitada.

Nagu ma ütlesin enne, siis võta jalatsid ära, ole paljajalu, jaluta, ja kui tahad proovida jooksmist, siis tee seda, aga kasuta oma jalgu, mitte jalgu jalatsites. Jalad on need, mis jalutavad ja jooksevad, mitte jalatsid. Ja paljajalujalatsid võimaldavad jalgadel tööd teha, aga samas on jalatsitega maapinna- ja kehatunnetus hoopis teistsugune kui täiesti paljajalu. Niiet alustaks sellest.

Kui Su kliendil on trauma või vigastus, siis sa ei soovita talle ortopeedilisi sisetaldu?

Enamus kliente, kes minuni jõuavad, ei ole oma vigastusega akuutses faasis, vaid neil on kroonilised probleemid ja valud. Selles olukorras me vabastame jala ja hakkame jalgu tugevdama. Ja üks põhjus on ka, et ma ei ole ka läbinud mingit koolitust sisetaldade osas, seega ma ei oska ka neid soovitada kellelegi.

Kui kunagi koidab päev, mil ma näen inimest, kes neist võiks kasu saada, siis ma suunan ta nende inimeste juurde, kes teavad kõike ortopeedilistest sisetaldadest. Aga seda pole veel juhtunud.

Ei teagi nüüd, kas Sul on vedanud või mitte!

Võib-olla! Aga ikkagi, kui selline juhtum peaks ette tulema, siis selgitustöö tuleb ikka teha: kuidas jalad töötavad ja võtta läbi mõned liikumise, liikuvuse ja jalgade tugevdamise aspektid. Kui see annab kliendile positiivse tulemuse, siis võib-olla ta ei vajagi neid sisetaldu, samas kui mõni teine võib vajada.

Lõpuks sõltub kõik sellest, kas inimene on valmis tegema tööd.

Muidugi. Ja siin sõltub kõik sellest, kas on infot ja teadmisi. Kui ei ole infot ja kui ei tea, kuidas asjad (jalad 😉 ) töötavad, siis ei saa ka teha parimaid võimalikke otsuseid.

Niiet see on suuresti inimeste õpetamine ja inimestes arusaamise saavutamine. Liikumisel ja kogemustel on ka selles infotulvas suur roll. Põhiline on, et peab tundma, mitte ainult teadma. Kogemine viib meid kaugemale kui puhas tarkus.

Absoluutselt.

Kui soovid lugeda intervjuud Mattiga algusest, loe intervjuu esimest osa, jätka teise ja kolmanda ning neljanda osaga. Kui soovid lugeda intervjuu viimast e 6. osa koos Matti lugemissoovitustega, vajuta siia.

Intervjuu salvestasime videosilla vahendusel ning võib-olla teeme ühel hetkel terve intervjuu ka kuulatavaks. Hetkel on võimalik kuulata ja vaadata lühivideoklippe kuuel erineval teemal, videod on pikitud intervjuu vahele. Head lugemist!

Matti tegemistega saab kursis olla:

Instagramis @paljasjalkafysio
Facebookis: fb.com/paljasjalkafysio
Koduleht: www.paljasjalkafysio.fi

Kui loetud intervjuu ja kuulatud-vaadatud klipid pakkusid Sulle emotsioone ja uusi avastusi, jaga neid ka meiega allolevas kommentaariumis! 🙌 Oleme väga tänulikud nii positiivse kui kriitilise ja parendusettepanekutega tagasiside eest. Kui Sul on ettepanekuid, keda järgmisena intervjueerida, siis vihjed on oodatud meilile info@mugavik.ee või Facebooki sõnumina 😉

Lahtiütlus: kõik selles intervjuus antud soovitused ja nõuanded on inimeste isiklik arvamus, mille rakendamise tagajärgede eest Mugavik.ee ei vastuta. Iga inimene teeb oma terviseotsused ise, võttes arvesse oma tervislikku seisundit, kehalisi võimeid ja võttes oma otsuste ja võimalike tagajärgede eest vastutuse enda peale.